Edukas mudel

Üks mu sõber (üksiti filosoofia doktor) on kunagi ütelnud, et edukal filosoofil on tänapäeval vaja juristi, stilisti ja asjaajajat. Selle mudeli järgi on edukas filosoof see, keda kutsutakse konverentsidele, kelle asju avaldatakse ning kes on üldse tuntud ja tahetud. Selles mõttes ei erine akadeemiline maailm muudest valdkondadest, kus ju samuti edukus sõltub paljuski sellest, keda ja kuidas sa tunned. Selline mudel on juurutatud ja toimib peamiselt Põhja-Ameerikas. Kui vaadata mis tahes tippajakirjade või -konverentside esinejaid, siis nende nime taga (isegi kui see juhtub olema Euroopa nimi) on reeglina mõne Ameerika ülikooli nimi. Ameerika filosoofiline kogukond on üsna ühtehoidev ja suletud, nii et väljast sisse murda on üsna keerukas. Eeldus on see, et sa oled pikemalt kohapeal olnud või oma doktorikraadi siin teinud. Üldse meenutab see mulle veidi religioosset sekti. Kui sul on õnnestunud kogukonna liikmeks saada, siis hakkad värbama uusi liikmeid. See on küll äärmiselt lihtsustatud pilt, aga üldjoones vastab tõele.

No ja mulle tundub, et kuidagi olen ma sattunud olukorda, kus minust proovitakse elu eest edukat filosoofi vormida. Viimati väljendus see selles, et mind pandi ainsa doktorandina meie iga-aastase suure konverentsi üheks kommentaatoriks. Seejuures hakkan ma kommenteerima üht peakõnelejat, kes on küll emeriteerumise äärel, aga tuntud ja lugupeetud säga. Promo missugune. Aga loo puänt on selles, et ma just eelmisel nädalal sain kätte tema ettekande ja ilmnes, et see on teemal, millest ma ei tea tuhkagi. Ilma naljata. Selleks et ma ettekandest üldse miskit aru saada, peaks ma läbi lugema tema 600-lehelise raamatu, mis on jällegi raskesti kättesaadav. Nii et ma olen pool nädalat töötanud välja erinevaid plaane ja skeeme, kuidas seda raamatut võimalikult väikse aja- ja rahakuluga kätte saada. Lahendus on lõpuks see, et ma sõidan reedel, peale oma suurt eksamit, Ithacasse Cornelli ülikooli, et lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – vaadata, kuidas Tomil seal läheb ning võtta üksiti kaasa too raamat, mis nende raamatukogu on olemas.

Ja ilmad, ma ei saa jätta mainimata, on siin ikka 25-30 kraadi ümber. Viimase nädala olen ma veetnud peamiselt tagaaias eksamiks õppides, mille tulemusel ma olen praeguseks pruunim kui Floridast tulles. Tõeline indiaani suvi.

Riin