Täna toimus meil osakonna koosolek. Siin on selline tore komme, et see, kelle artikkel avaldamiseks vastu võetakse, ostab ülejäänutele pizzat. Seekord ootas meid ees virn pizzasid, kuna meie noore osakonna juhataja artikkel võitis suure konkursi, see avaldatakse uhkes ajakirjas ning selle võiduga käis kaasas ka märkimisväärne rahasumma. Ta plaanib oma pere viia Floridasse, aga mina leidsin, et ta võiks nad viia hoopis Euroopasse, Pariisis on ju samuti Euro Disneyland, mis (nagu ma oma kogemusest tean) on nii cheesy, et see on juba cool. Kui juba jutt läks asjade peale, mis on cheesy aga cool, siis uuris minu kolleeg, et mida ma arvan Winny Puhhist. Nad jäid küll Eurovisioonist napilt välja, aga nad on ilmselgelt vallutamas maailma ning nad on jõudnud isegi minu pisikesse Burlingtoni. Sest see kolleeg on vähemalt viies inimene, kes tahab minuga rääkida Winny Puhhist.
Igatahes, selle koosoleku eesmärgiks oli välja selgitada järgmise aasta kõnelejad. Siin toimub paar suurt avalikku loengut, kuhu kutsutakse kohale absoluutsed superstaarid. Lisaks otsustati ära järgmise aasta osakonna kollokviumi kõnelejad. Osakonna kollokvium on samuti väga prestiizne üritus, seda enam, et kõnelajaid on ainult 6 ning eelnevatel aastatel on nad kõik olnud omas vallas tuntud tegijad. Tahvlil oli oma 20 nime, toimus 4 hääletusvooru, kuni sõelale jäid 6 nime. Minu pakkusin välja Henriku ja Toomase, kes on ju järgmisel aastal minu lähedal New Yorgis, selgitasin nende tausta ning seda, et miks nad on minu meelest head valikud. Toomas paitis selles nimekirjas silma selle poolest, et ta oli ainus, kes pole avaldanud paari raamatut. Aga see, mis juhtuma hakkas, oli mõneti hämmastav. Keegi mu kolleegidest pole Tomist varem kuulnud, aga ju nad tajusid, et see on kuidagimoodi oluline nii nende oma eestlasele Burlingtonis, kui ka tollele teisele eestlastele New Yorgis. Igatahes, üks mu kolleeg teise järel hääletas Toomase poolt, kes omandas üksiti hüüdnime Tommy Lott (my vote goes to Tommy Lott). Nii et lõpuks pääses Toomas edasi esimeses hääletusvoorus, edastades selliseid tüüpe nagu P. Singer, J. Perry ja Henrik, kes kõik langesid konkurentsist välja. See tegi mul meele nii härdaks, nagu Eesti oleks Eurovisiooni võitnud. Nad on mul siin ikka parajad nunnud.
