See nädal on möödunud konverensti tuules. On üsna selge, et see suur sebimine rahuldab minu konverentsi korraldamise himu ära mitmeks heaks aastaks. Aga samas on muidugi tore ka. Esmaspäeval saabub Sean, teisipäeval Tom, kolmapäeval Michael ning neljapäeval Hent. Pidu ja pillerkaar.
Friday, April 27, 2012
Tuleb ja läheb
See nädal on möödunud konverensti tuules. On üsna selge, et see suur sebimine rahuldab minu konverentsi korraldamise himu ära mitmeks heaks aastaks. Aga samas on muidugi tore ka. Esmaspäeval saabub Sean, teisipäeval Tom, kolmapäeval Michael ning neljapäeval Hent. Pidu ja pillerkaar.
Sunday, April 8, 2012
Pikk nädalavahetus
Häid lihavõttepühi! Ma suutsin muidugi ära unustada, et sel nädalavahetusel on pühad, teatasin rõõmsalt oma tudengitele, et täna on viimane päev, mil ma olen valmis lugema nende teise essee mustandeid. Vaesekesed ei saa isegi pühade ajal rahu. Mu tudengid on mulle armsaks saanud. Nad on sellised arukad ja rahulikud – istuvad, kuulavad ning küsivad taibukaid küsimusi. Nad ei pelga mind, aga samas hoivad piisavalt distantsi, ei püüagi olla “omad joped”. See on kuidagi sümpaatne. Nende õpetamine on olnud puhas lust. Samas olen ma väga rõõmus selle üle, et järgmine nädal on viimane õpetamise nädal. Ma olen viimaste kuude jooksul pidanud tegelema niivõrd paljude eri teemadega, et mul on möödapääsmatult tekkinud tunne, nagu ma polekski eriti millegiga tegelenud. Nüüd ma hea meelega mataksin end mõneks ajaks uurimistöössse. Kuigi ega selleks pole mul just ka ülemäära palju aega jäänud.
Tom just teatas, et ta saabub Edmontoni täpselt kolme ja poole nädala pärast. See oli pisut ehmatav, sest mul on pooled konverentsiga seotud asjad organiseerimata. Ma olen vist varemgi maininud, et ma korraldan koos kahe sõbraga (Seani ja Michaeliga) esimest Kanada Antiikfilosoofia Kollokviumi, mis toimub mai alguses siinsamas Edmontonis. Selle organiseerimine on olnud paras collercoaster, mäest üles ja alla. Umbes poolteist kuud tagasi saime me teada, et me ei saanud suurt Kanada valitsuse konverentsi granti, mida me rabistasin kirjutada veel blondide juures Chicagos. See nõudis parajat ümberkorraldamist ning lõputute meilide kirjutamist. Ja selliste pool-ametlike ning kanada viisakusnormidele vastavate meilide kirjutamine nõuab minult endiselt parajat pingutust. No ja umbes nädal aega tagasi saime me teada, et me siiski saime selle granti, tegemist oli mingisuguse kommunikatsioonihäirega. See on muidugi suur rõõm, aga samas pean ma hakkama kõike uuesti ümberorganiseerima. Üldiselt võiks see olla tore konverents, kasvõi juba sellepärast, et sel hetkel saavad Edmontonis kokku mitmed väga head sõbrad Eestist, Londonist ja Edmontonist.
Samuti on Edmontonis alanud sünnipäevade hooaeg. See peab olema Põhjamaade värk. Eranditult kõigil mu siinsetel lähedasematel tuttavatel on sünnipäev ajavahemikul märtsist kuni mai lõpuni. Mu sotsiaalelu pole aastaid nii aktiivne olnud. See on sageli toonud kaasa selle, et ma magan öösiti vaid 5-6 tundi, sest keegi peab ju ka loenguid ette valmistama. Seejuures pole mu organismil olnud sellega erilist probleemi. See on isegi pisut üllatav, arvestades, et praeguseks võiks mu organism juba teatud vananemise märke üles näidata. Samas, las ta naudib. Järgmised aastad mööduvad niikuinii töö tähe all.
Sunday, April 1, 2012
Sõbrad ja mäed




