Montreal on äärmiselt sümpaatne, euroopalik, aga mitte mõne Euroopa linna koopia, vaid täiesti oma nägu ning ülejäänud Quebeci provintsiga võrreldes kuuleb seal sagedasti ka inglise keelt. Ma saan nüüd hästi aru, miks Nic sai London Ontariosse tulles samasuguse kultuurišoki nagu minagi. Me töllerdasime Montrealis ka veidi McGilli Ülikooli ümbruses, mis jättis väga hea mulje. Pidades silmas seda, et McGill on vähemalt sama kõva kui too minu Western Ontario Ülikool, siis on mõneti arusaamatu, miks ma olen end sättinud London Ontariosse, mis Montrealiga ei kannata mingit võrdlust välja. Kuigi, olgem ausad, Londonis on õppimiseks soodsad tingmised juba seetõttu, et seal millekski muuks eriti soodsaid tingimusi pole. Nojah. Muidu valitseb meil selline Provincetowni hooaja lõppemise meeleolu. Selline veidi kurblik, vaatame aegajalt üksteisele otsa ja ohkame. Nagu kaks siili udus.
Riin

No comments:
Post a Comment