
See oli Nici esimene käik Euroopasse ja ilmselt ka esimene viibimine võõras keelekeskkonnas, nii et esimestel päevadel käis ta küll üsna suurte silmadega ringi. Tema suurimad üllatused olid esiteks pimeduse puudumine. Kui ma talle esimese päeva õhtul teatasin, et varsti on südaöö, siis ta arvas, et ma teen temaga lolli nalja, sest väljas oli ju puhta valge. Teiseks oli ta sügavalt rabatud ja isegi häiritud sellest, et keegi tema passist ei huvitunud - Ameerika piiripealse sõrmejälgede võtmise ja ülekuulamise kõrval võis see olla tõesti üsna imelik. Samuti rõõmustas ta igasugu kummaliste asjakeste üle, nagu wc-de keeratav lukk, mis punane pool viitab sellele, et koht on hetkel hõivatud - tema meelest geniaalne leiutis. Samuti tuli teda kurssi viia minu jaoks nii edastmõistetavate pisiasjadega; näiteks proovis ta pidevalt poodides pihta panna teiste inimeste kilekotte, kuni ma talle selgitasin, et teine inimene on selle endale ostnud ja ta ei saa seda lihtsalt ära võtta. Ja nii edasi...
Igatahes, tänu Nicile sattusin ma kohtadesse, kus ma pole aastaid käinud, nagu näiteks Elva ja Kilingi-Nõmme, Soomaa, Viljandi, Pärnu ja Riia. Ilusad kohad. Homme lisan siia hunniku pilte.
Hääd suve,
Riin

No comments:
Post a Comment