Külaline Kanadast

Viimased kaks nädalat on mööda läinud nagu niuhti. Just eile läks ära Nic ja kuigi me võtsime asja üsna rahulikult ja tegime oma päevaplaanid valmis alles hommikusöögi ajal, olid need nädalad siiski üsna intensiivsed. Nii et kui ma ta eile hommikul Helsingi laeva peale panin, siis sain ma hästi aru vana eesti ütluse tarkusest, et hea, et tulite, aga veelgi parem, et lähete. Üldiselt tundub, et on ikkagi teatud vahe sellel, kas keegi tuleb sulle välismaale külla või ta tuleb su oma koju. Kui näiteks Mihkel mul Kanadas külas käis, siis mul oli suht suva, millised mulje talle Kanada jätab ning mul ei olnud ka erilist tungi talle Kanadat tutvustada. Kui aga keegi tuleb su oma koju, siis see peab talle ometi meeldima ja sul on hoopis suurem tung näidata talle erinevaid kohti ning avada nende sügavamat tähendust. Ja lõppeks ma tegelikult ei tea, kui palju talle sellest kõigest üldse kohale jõudis. Ent Tartusse jäime me veidi pikemaks pidama, kuna ta häbelikult teatas, et Tartu meeldib talle rohkem kui Tallinn. Vähemalt selle tabas ta ära.

See oli Nici esimene käik Euroopasse ja ilmselt ka esimene viibimine võõras keelekeskkonnas, nii et esimestel päevadel käis ta küll üsna suurte silmadega ringi. Tema suurimad üllatused olid esiteks pimeduse puudumine. Kui ma talle esimese päeva õhtul teatasin, et varsti on südaöö, siis ta arvas, et ma teen temaga lolli nalja, sest väljas oli ju puhta valge. Teiseks oli ta sügavalt rabatud ja isegi häiritud sellest, et keegi tema passist ei huvitunud - Ameerika piiripealse sõrmejälgede võtmise ja ülekuulamise kõrval võis see olla tõesti üsna imelik. Samuti rõõmustas ta igasugu kummaliste asjakeste üle, nagu wc-de keeratav lukk, mis punane pool viitab sellele, et koht on hetkel hõivatud - tema meelest geniaalne leiutis. Samuti tuli teda kurssi viia minu jaoks nii edastmõistetavate pisiasjadega; näiteks proovis ta pidevalt poodides pihta panna teiste inimeste kilekotte, kuni ma talle selgitasin, et teine inimene on selle endale ostnud ja ta ei saa seda lihtsalt ära võtta. Ja nii edasi...

Igatahes, tänu Nicile sattusin ma kohtadesse, kus ma pole aastaid käinud, nagu näiteks Elva ja Kilingi-Nõmme, Soomaa, Viljandi, Pärnu ja Riia. Ilusad kohad. Homme lisan siia hunniku pilte.

Hääd suve,
Riin