Toredad üritused

Töö tegemise kõrval, mille mõttekuse suhtes valdavad mind endiselt üsna vastakad tunded, on toimunud mitmed toredad üritused. Umbes kahe nädala eest toimus Tartus NWEMP, s.t. Nordic Workshop in Early Modern Philosophy. See tähendab, et kokku sai kamp eestlasi ja soomlasi, sekka üksik rootslane, kes arutasid uusaja filosoofia üle. Peale Põhja-Ameerika konverentse, kus õhtuti äärmiselt sõbralikud, viisakad ja väljapeetud professorid veiniklaasi taga muljeid vahetavad, oli päris tore soomlastega varavalgeni mööda Tartut tuterdada ning kuulata neid gurmaani kombel eri viinasortide maitsenüansside üle vaidlemas. Kodune kontrast. Ja umbes nädal tagasi toimus eesti filosoofia aastakonverents, mis sel aastal toimus vist neljandat korda ning millest on kujunemas eesti filosoofia-alane suursündmus. Selle konverentsi korraldus oli senistest kahtlemata kõige suurejoonelisem, kuigi sama ei saa vast öelda sisu kohta, mis mulle jäi veidi lahjaks. Konverents oli pühendatud filosoofia õpetamisele TÜ-s, nii et enamus ettekandeid keskendus ajaloolise ülevaate andmisele nt. nõukaajal toimunust ja mitte niivõrd sisulisele filosoofilisele analüüsile. Ent tore oli see, et selline teema oli kokku toonud ka sellised professorid, kes on ammu emeriteerunud või pensioneerunud ja keda tänavatel enam naljalt ei kohta. Ja kohe peale konverentsi lõppu sõitsime me edasi Rakverre punk laulupeole, mis oli samuti üks vinge üritus. Mind üllatas see, kui palju koore seal osales ja väga armas oli kuulata punkklassikat laulmas rahvariides mammisid kõrvuti punaste harjadega punkaritega.

No ja lõppeks on tore ka see, et Islandilt saabus Eestisse käima Mihkel ning kahe nädala pärast saabub Nic, kelle jaoks see on esimene käik Euroopasse ning kes on juba ärevust täis.

Riin

NWAMP, õhtusöök Wildes

Eesti filosoofia aastakonverents, mis oli nii popp, et mõned pidid seina ääres seisma.

Meenutusõhtu TÜ kohvikus