Kolmas nädal

Sel nädalal on mul asjad pisut ülepea kasvanud. Aga mu kurtmised pole olnud just kõige edukamad. Püüdsin Tomile rääkida, kuidas Burlington on sama hirmus koht nagu London, mille peale ta leidis, et ma võiks sellele kohale ikka paar nädalat aega anda, enne kui ma teda liigitama hakkan. Siis püüdsin Katzile rääkida, kuidas võiks ju olla pisut lihtsam, mille peale ta sirgjooneliselt teatas, et no kui asi on lihtsuses, siis Tartus oleks ju eriti lihtne. Ja Justinile proovisin rääkida sellest, kuidas ma olen kade nende peale, kes elavad Edmontonis, mille peale ta leidis, et lõpetagu ma jama, mul on väga hea töö. Aga ta vähemalt saatis mulle inspektor Morse’i lood, mis on teatavasti parim ravim stressi vastu.

Mingi sarnasus Burlingtoni ja Londoni vahel muidugi on, mis  võib küll olla tingitud sellest, et ma alustan jälle kord uut elu uues riigis, millega käib möödapääsmatult kaasas teatud kultuurišokk. Ja mõlemad on tudengilinnad, igal nädalavahetusel voorib mu akna alt mööda kari röökivaid undergraduate’e, omavanuseid inimesi eriti näha pole. Ja samas on tõsi ka see, et asjad oleks mul praegu pisut ülepea kasvanud niiehknaa, ükskõik kus ma siis parasjagu poleks. Kuidagi on juhtunud nii, et ma pean järgmisel kuul pidama kolm ettekannet. Ühe ettekande teksti esitamise tähtaeg oli täna. Asi pole ainult selles, et ma pole seda veel kirjutama hakanud – ma pole isegi vajalikku uurimistööd alustanud. Muidu poleks hullu, aga minu kommentaator lendab selleks ekstra kohale Inglismaalt. Ja samuti peaks ma sel nädalal ära lõpetama ühe tõlke ning panema septembri jooksul kokku eriväljaande meie kevadel toimunud konverentsi ettekannete põhjal. Nii et võibolla on Toomasel õigus ning ma peaks Burlingtonile veidi aega andma, vähemalt ära ootama selle aja, kui see muu hullumaja otsa saab.

Sest mõned asjad mulle siin linnas ju ometigi meeldivad, eelkõige nende hiigelsuur järv. See ei meenuta mulle Kanada suurjärvistut, vaid pigem meie merd. Ta lõhnab nagu meri ning aegajalt tuhiseb linnast läbi meretuul. See mulle tõesti meeldib. Ah, olgu, ootan veel paar nädalat.