Cape Canaveralil

Umbes kuue tunni pärast stardib Kennedy kosmosekeskusest oma järjekordsele missioonile kosmosesüstik „Endeavour“. Kui me Riinuga Canaverali neemelt täna õhtul lahkusime, kogunesid seal juba inimesed, kes süstiku starti uudistavad. Kennedy keskuse külastamiseks oli poolest päevast ilmselgelt vähe. Jõudsime ära näha selle suure hoone, kus kogu seda raketivärki kokku pannakse, samuti näidati eemalt juhtimiskeskust ja muidugi ka stardiplatvormi, kus „Endeavour“ juba kenasti ootevalmis oli. Tõsi, teda näidati suht kaugelt, aga siiski. Ka seda kolakat transportööri, millega stardivalmis süstik koos kogu kupatusega stardiplatvormile viiakse, ja mis on jalkaväljaku suurune, näidati üsna ligidalt. Astronaute, kes homme hommikul rahvusvahelisse kosmosejaama kemmergut ja muidu torusid parandama lähevad, meile aga ei näidatud. Seega autogramme ei saanud. See-eest käisime Apollo-programmi majas, kus esimese Kuu-missiooni stardihetke järellavastust etendati täies suursugususes. Kõik ekraanid sähvisid, numbrid jooksid edasi ja tagurpidi, raadiokõnelused kaikusid kontrollkeskuses ja isegi selle aknaklaasid värisesid ning raketimoootorite valgus paistis sisse. Lõpuks kostus valjuhäälditest ülevat-innustavat patriootlikku muusikat ja vähemalt osad meie kõrval seda vaatemängu nautinutest kirvendas silmanurgas pisar ning selg oli uhkusest oma riigi võimsuse üle üsna sirge…











Apollo-programm ongi ilmselgelt Kennedy kosmosekeskuse külastuskompleksi süda. Eks see on ju arusaadav ka, sest see oli ja on NASA au ning uhkus. 12 meest, kes Kuul on käinud, on ju kõik ameeriklased ja midagi nii suurt pole siiamaani kellelgi vastu panna. Nojah, venelased käisid küll esimesena ilmaruumis, ja see on jänkide jaoks ilmselgelt mõru pill tänagi, aga Apollost pole keegi siiani midagi vägevamat teinud. 2020 tahavad ameeriklased uuesti Kuule minna ja viis aastat hiljem esimese Marsi-missiooni teele saata, aga vahepealne aeg pole olnud kellegi jaoks väga revolutsiooniline. USA süstikuprogramm küll tööötab, aga viimaseid kuid, venelased proovisid ka omal ajal midagi sarnast, aga see kukkus täiesti läbi. Kõik muud ettevõtmised, kaasa arvatud rahvusvaheline kosmosejaam, on vähemalt lihtinimeste jaoks suhteliselt väheatraktiivsed ja isegi arusaamatud. Saada inimene aga Kuule, rääkimata Marsist, ja sa oled jälle kõikide jaoks tegija. Ja tegija peab üks ameeriklane ikka olema, sest muidu poleks Ameerika ju number üks maailmas.

Terv., Peep