
Täiesti ootamatult juhtis Clerg meid täna külla, kus omal ajal käis suviti mõtlemas Friedrich Nietzsche. See on Zuozist, kus Katz elab, mingi mõnikümmend kilomeetrit piki Engadini orgu edasi, järgmine küla peale Sankt Moritzit. Riin läks Nietzsche peale elevile, mis pole ka väga imekspandav. Majja me sisse siiski ei pääsenud, sest suvehooaeg algab alles juunis. Kuulus St Moritz ongi äärmiselt vegetatiivses seisundis, naaritsakasukates ja juveele täisriputatud puhkajaid ei ole ja autod, mis linnas ringi liiguvad, on ka täitsa tavalised. Ja St Moritzi Palace-hotellil, kus tornisviidis elamine maksab 15 000 Šveitsi franki öö (need kolm nulli pole eksitus...), on lihtsalt luugid ees.
Aga teisel pool Maloja kuru Bergelli orus, kus elavad juba itaalikeelsed šveitslased, läks ilm ühtäkki tükk maad soojemaks. Engadinis on järved kaetud veel jääga, Bergellis kõik õitseb ja hein on juba rinnuni. Viimases külas enne Itaaliat kasvasid isegi palmid ja majad olid teistsugused kui saksakeelsetes külades. Sellised kõrgemad, pisut suuremate akendega ja kiltkivikatustega. Ja tänavad nende vahel on nii kitsad, et kui kaks autot vastamisi juhtuvad, peab üks kuskile hooviserva võtma. Ning bensujaamas käivad tankimas teiselt poolt piiri itaallased, millest võib üllatuslikult järeldada, et miski on Šveitsis siiski odavam kui mujal Euroopas. Või vähemalt Itaalias.

Natuke mahajäetud ja õnnetu olemisega tõstukitoolid ripuvad Engadini paljaksulanud nõlvade kohal, aga üleval 3000-meetri peal saaks veel täitsa suusatada. Paraku lendame juba homme Riinuga Berliini ja paistab, et sel hooajal jääb mul jälle mäest alla laskamata :(. Et see talv oli Šveitsis eriti karm ja lumerohke, on lumepiir veel praegugi parasjagu umbes 2,5 kilomeetri peal, mis tähendab, et siinsed isuäratavad matkarajad on veel osaliselt läbimatud. Aga turniks ju küll, seda enam, et radu on siin tõesti palju ja üleval mägedes leiab ka matkaonne, kus saab ööbida. Šveitslased ise teevad suvel enamasti päevaseid matku, aga kui rentida ka mõned onnid tee peal, siis saaks siin päris pika retke ette võtta. Ühesõnaga, võib-olla peaks kunagi veel Katzi juurde sõitma...
Terv., Peep









No comments:
Post a Comment