Koos detsembri ja lumetormiga on jõudnud kätte aeg, mida tuntakse “busy” nime all. Sel ajal pead sa parandama suurtes kogustes esseid ja eksamitöid (sest sa töötad ju assistendina) ning kirjutama suurtes kogustes ettekandeid ja kirjatöid (sest sa oled ju doktorant). Selle aja kättejõudmisest annavad märku sellised pisiasjad, et minu meilile saabuvad üha harvemad peokutsed algavad reeglina sõnadega “hoolimata sellest, et kõigil on kiire ...” ning igapäevane “howareyou?” on asendunud küsimusega “busy eh?”. Ja sellisele küsimusele on lausa ebaviisakas vastata, et “no, not really”. Samas pean ma tunnistama, et ma polegi veel nii busy. Vähemalt võrreldes eelmise aastaga. Või vähemalt võrreldes oma sõbra Seaniga, kes just teatas, et tal on olnud jälle selline nädal, kus ta magas keskmiselt 2 tundi öösel. Samas hakkab minu “kiire” ilmselt täiel rinnal pihta homme, mil ma pean kaitsma oma esimese pika kirjatöö kontseptsiooni ning saan tudengitelt esimese pataka esseid. Seda kõige silmas pidades loodan ma Kanadasse jõudnud lumetormi peale. Eile öösel hakkas järsku vihaselt lund sadama, praeguseks on seda üle 10 sentimeetri ning sajab üha juurde. Seesama juhtus eelmisel aastal samal ajal, mil kahe päeva jooksul sadas maha selline kogus lund, et esmakordselt üle neljakümne aasta lõpetas ühistransport töö ning ülikool pandi lihtsalt kinni – mina sain sellest muidugi teada alles siis, kui ma end läbi hiigelhangede olin kuidagi ülikoolini vedanud. Eelmise aasta kogemust silmas pidades olen ma ilmselt ainult üks paljude seas, kes loodavad, et midagi sarnast juhtub ka homme, nii et ma ei pea veetma tänast ööd seda pagana kontseptsiooni välja mõeldes...
Riin
Meie maja. See pilt on tehtud hommikul, nii et see ei peegelda enam asjade seisu, praeguseks on lund mõned sentimeetrid juurde sadanud.
Võrdluseks pilt, mis on tehtud sellest majast, mille keldris ma eelmisel aastal elasin, peale eelmisel aastal asetleidnud lumetormi lõppu.
No comments:
Post a Comment