Tuesday, July 6, 2010

Toronto

Ma veetsin nädalavahetusel pika päeva Torontos. Ja ma ikka ei suuda ära otsustada, mida ma sellest linnast arvan. Selle linna üks eripära on kahtlemata see, et sise- ja välisruumi erinevus on üsna õrn. Jääb mulje nagu inimesed oleks tahtnud linnast teha oma korteripikenduse - pole erilist vahet, kas sa oled tänaval või kuskil siseruumis. Torontost on viimastel aastatel saanud kõige kiiremini kasvav Põhja-Ameerika suurlinn - seda on tunda ja kuulda igal sammul, uusi pilvelõhkujaid tekib nagu seeni peale vihma. Nii et arvatavasti jõuab ta lähiaastatel samasse liigasse Ameerika monstrumlinnadega. Aga samas on temas midagi erinevat, mis võibolla tingitud tema suhtelisest noorusest - ta on kuidagi noor ja tõsine, temas pole Chicago tsilli või New Yorgi elegantsi. Samas on temas sellist vabameelsust ja multikultuursust, mida ma pole kohanud üheski teises linnas. Torontot tuuakse sageli (ja ma arvan, et põhjendatult) uut tüüpi suurlinna näiteks, kus erinevad etnilised taustad, nahavärvid ja näojooned on sulanud üheks ning neil puudub (negatiivselt) eristav tähendus. See mulle selle linna puhul väga meeldib. Seal tõepoolest pole tunda mingisuguseid ahistavaid piire (näiteks kohalike ja välismaalaste, või mustade ja valgete, või heterode ja geide) vahel, ning seal võib kohata imeilusaid inimesi, kelles on ilmselgelt kokku sulanud väga erinevad etnilised taustad. Igatahes, tegin mõned pildid.

Riin


















3 comments:

enetimm said...

Oled nii kenasti võtnud kokku Toronto linna põhijooned, mis mullegi üha rohkem meeldima on hakanud - multikultuursus ja sõbralikkus. Ja kui veel aru saab, kui roheline see suurlinn on (st siin on palju parke), siis võib ju pea unustada, et elad suurlinnas :) Ainult rattateid võiks natuke (palju) rohkem olla :)

Tups said...

Kook on tore, kuid sööma küll ei ahvatle:) Näeb väga... värvaineterohke välja.

Riin said...

Hee, samal nädalavahetusel toimus Torontos gay pride. Nii et sellist värvide kombinatsiooni võis sageli kohata.