Elu provintsis: Näitusetüng ja GPS-i tüng

Terve New York on täis tohutuid postereid, mis reklaamivad näitust "Bodies". See äratas huvi. Leidsime selle näitusekoha Wall Streeti ja Brooklyni silla vahelt kaipealselt üles, maksime hunniku dollareid ja sattusime... anatoomiatundi. Ei noh, näitus oli ju iseenesest hästi tehtud: skeletid ja lihased ja veresooned ja närvid ja igasugused läbilõiked, jne. Aga selle saekaatrist risti ja põiki läbi lastud kehaga asi ka piirdus. Ei mingit belletristikat kuskil. Oskaril oleks küll ilmselt huvitav olnud vaadata ja pärast biloogiatunnis hiilata, aga ise oleks tahtnud midagi põnevamat. Lisan veel Riinu tähelepaneku, et see näitus oli ilgelt šovinistlik - kõik kehad, kui üks erand välja arvata, olid mehekehad... Loo moraal: üritab turist, mis ta üritab - lõksu langeb ta mingil hetkel ikka ja tüng on n.-ö. maatriksisse sisse programmeeritud.

Teise tünga saime veel. Sõidame siin ringi TomTomi GPS navigaaatorit kasutades, mis on üks ütlemata mugav riist: näitab ja ütleb ette kõik pöörded ja maha- ning pealesõidud, jne. Paned sihtpunkti sisse ja muudkui tuld! Tolle riistaga on siinsetel x-tasandilistel ja -ridalistel ristmikel ikka väga lustlik kulgeda (mul on veebruarikuisest Chicago-reisist ja tollasest paberkaardiga navigeerimisest üsna karm mälestus võrdluseks olemas). Aga New Yorgist lahkudes tegi mu TomTom meile väikese tünga. Manhattanilt Connecticuti poole suunda võttes (mis jääb kaardi peale vaadates ju teatavasti paremale) juhatas TomTom meid miskipärast üle Washingtoni silla vasakule New Jersey poole peale. OK!, mõtlesin, ju läheb sealtkaudu mingi otsetee, aga võta näpust: Jersey poolel lasi Tom mul kuskil ristmikerägastikus ringi peale teha ja suunas tagasi sillale. Ma veel punnisin vastu ja üritasin ikka suunda sillast eemale hoida, aga see ei õnnestunud: kolmandal katsel olin uuesti silla pealesõidul, maksin oma $ 6.- sillamaksu ja olimegi tagasi Manhattani poole peal. Sealt edasi läks asi juba plaani järgi - läbi Bronxi New Englandi suunas.

Terv., Peep