
Et meie hotell on ühe tänavavahe kaugusel Times Square'ist, siis oleks ju lausa patt jätta selline olukord kasutamata. Tuli teoks teha järjekordne idee sarjast „Riinu head ideed“ ja välja valida muusikal (eelmised Riinu head ideed olid minna vaatama amishite küla, põigata sisse kasiinosse seneca indiaanlaste reservaadis, mis tegi meid ühe 5-dollarise võrra vaesemaks, ja jääda elama hotelli Manhattanil, mitte aga mõnda motelli kuskil New Jerseys). Et mina olen siiamaani muusikale ju lihtsalt üheks mõttetuks tiluliluks pidanud ja neist tuhkagi ei tea, siis väga kaasa ei rääkinud ja nõustusin vastupunnimata vaatama blondi-tükki, mille reklaamid Times Square‘il kenasti üleval ripuvad ja mille kohta broadway.com ütleb järgmist: „Watch out, world — Elle Woods has arrived on Broadway! "Legally Blonde" is one of Broadway's hottest new musical comedies.“ Ja ma pean ausalt ütlema, et ma ei kahetse seda kopika eest ka mitte! Sain nii vägeva elamuse, et olen valmis juba homme uuesti proovima. Blondi-lugu on filmist ju põhimõtteliselt teada, aga see, mis toimus Palace Theatre laval, oli peadpööritavalt kaasahaarav, perfektselt lauldud ja tantsitud 2,5-tunnine tükk, kus kordagi igav ei hakanud ja mis enne grande finaali isegi silmanurga kergelt võbelema pani. Pagan, kui profilt ikka nad neid asju teevad – vaatamine-kuulamine on lihtsalt puhas nauding. Kolmandal rõdulgi tunned täiega, kuidas näitlejad/lauljad ja orkester endast maksimaalse annavad, isegi need kaks elus koera, kes lavastuses kaasa teevad. Lisaks perfektne tehniline teostus - kõik need silmpilksed dekoratsioonivahetused; butafooria ilmumine ja lava-alla kadumine, vahel koos näitlejatega, vahel ilma; kostüümivahetused (ma ei saa aru, kuidas on naised võimelised oma kleite vahetama mingi vähem kui viie sekundiga, kas keegi suudab seda mulle seletada?); absoluutselt sünkroniseeritud liikumisega tantsunumbrid, jne., jne. Kogu show jooksul oli ainult üks aps, kus lava pööreldes kohtuniku selja tagant USA lipp pikali kukkus, aga seegi lahendati suht elegantselt ära. Mnjah, olen taas ühe oma varasematest ütlemisest sunnitud tagasi võtma – muusikalist, vähemalt Broadway omast küll, saab kohe täiesti kindlasti ooperiga võrreldava elamuse…
Terv., Peep
No comments:
Post a Comment