Monday, October 20, 2008

Konverents

No eelmisel nädalal toimus siis too suur konverents. Ma hakkan järjest paremini aru saama, miks säärased konverentsid on hädavajalikud. Oluline põhjus on see, et neil inimestel, kelle nimesid sa oled kuulnud ning kelle raamatuid lugenud, tekib pähe oma nägu. Neid kohates saad aru, et ka nemad on eelkõige inimesed ja reeglina äärmiselt toredad inimesed. Näiteks tuli välja, et see tuntud professor, kelle ettekannet ma kommenteerisin, on pika halli hobusesabaga ja muheda huumorisoonega vana hipi, kellega vesteldes tekkis otsemaid tunne, nagu ma oleks teda alati tundnud. Ja teine põhjus on see, et kuivõrd need konverentsid on eelkõige sotsiaalsed üritused, siis on sul võimalik lõputult rääkida sellest, millega sa tegeled. Sellised vestlused võivad olla vägagi inspireerivad, näiteks minu väitekirja plaan muutus konverentsi käigus mitmeid kordi selgemaks. Ja see minu hipiprofessor tegeles peale konverentsi lõppu 2 tundi minu intentsiivse juhendamisega, millest oli mulle kõvasti kasu.

Mu kommentaar läks hästi, olevat olnud väga selge, nagu mitmed mulle ütlesid. Ja see läks hästi hoolimata sellest, et reede õhtul oli olnud Johni juures uhke õhtusöök ning peale seda pidu Grad Clubis, kus toimus meie osakonna doktorantide bändi “Department” esimene avalik etteaste. Kuna ma olen nende proove kuid pealt kuulanud (need toimuvad meie majas), siis ma olin isegi veidi ärevil. Igatahes läks nende kontsert hästi korda, kohal olid hunnik professoreid, kes eeotsas osakonna juhatajaga (samuti hipi) vihtusid tudengitega võidu tantsu keerutada. Ja mu kommentaar läks hästi hoolimata sellest, et eriti Tom, aga ka Sean polnud kaugeltki oma ülesannete kõrgusel. Kuna ettekanne, mida ma kommentaarisin, oli laupäeva hommikul kõige esimene (kl 9!), siis lubas Tom vaadata selle järele, et ma ei jooks rohkem kui paar klaasi veini. No ja mingi hetk leidsin ma end olukorras, kus nii Tom kui Sean püüdsid mind elu eest veenda jooma veel üht klaasitäit veini. Ja nagu Mihkel täpselt aasta tagasi, nii oli ka Tom, kes oli enamuse nädalast Londonis, Kanadast parasjagu sisse võetud. Aga ta lubas kirjutada omaenda sissekande Kanada kohta.

Riin


Õhtusöök Johni juures, kellest paremat võõrtustajat pole mina senini kohanud (paremas nurgas on Sean).

Ja Tom õhtusöögile ei tulnud, vaid mängis selle asemel 8 tundi jutti malet.

No comments: