Kontserdisuvi

Nüüd vahepeal läks päris ohtraks kontserdamiseks. Kõik algas Franz Ferdinandiga, mistõttu olin ma sunnitud end üle 5-6 aasta isegi Õllesummerile vedama, ja päädib ilmselt eeloleval nädalavehtusel Viljandi Folgiga, kui midagi ootamatut veel peale seda ei kujune. Et siis suht lühikese ajavahemiku jooksul oleme Riinuga käinud kuulamas Franz Ferdinandi Lauluväljakul, erinevaid esinejaid ilusa muusika festivalil "Schilling" Kilingi-Nõmmes, Chemical Brothersit Riias, Lou Reedi Linnahallis, Björki jälle Riias ja laupäeva õhtul olime heategevuskontserdil pahategevuse vastu Omari küünis Naissaarel, kus Tallinna kammerorkester mängis Kaljuste juhatusel Mozartit. Ning kui kasutada Riinu ja Nici mõttekäiku, mida nad veeretasid peale Chemical Brothersit öises Riias, siis oleme saanud nii porgandit kui arbuusi, pisut virsikut ja redist, kõige lõpuks lusikatäie kaaviari ning mulgipuder ootab veel ees. Et siis tõepoolest on kõik need asjad olnud väga erinevad, aga ses suhtes tundub meil Riinuga arvamus kokku minevat, et üllatusena jättis kõige kesisema mulje Björk ja kõige parema Franz Ferdinand (kui nüüd Naissaare kontsert välja jätta, mis on ju tõepoolest täiesti eraldi ooperist).

Björk, kes on mulle vahepeal ikka väga meeldinud, oli Riias kuidagi kahvatu ning tujutu ja ei tõmmanud minu meelest õieti kedagi käima. Midagi on tal viga, vahetult enne Riiat jättis ta ka oma Helsingi konterdi ära, ametliku põhjenduse järgi häälepaeltepropbleemi tõttu. Kogu kontsert oli vaid mingi tund ja veerand pikk, selle sees üks lisalugu, ja kõik. Riinu teooria järgi oli tegemist tüüpilise tuuriesinemisega, kus puudubki hing ning korralik sisseelamine. Selle vastukaaluks oleks siis üksikkontsert või festival, kus bänd tuleb pisut varem kohale, tšillib enne kohapeal, nuusutab siinset õhku, joob kohalikku õlut ja teeb siis kontserdi, mis pakub mõnu nii neile endile kui mõistagi ka publikumile. Just nii juhtus Ferdinandiga, kes lõid Lauluväljakul tõesti eriliselt mõnusa õhkkonna, mis minu jaoks isegi kogu selle Õllesummeri jõleduse mingil kombel ära rehabiliteeris.

Et kui siis seninähtu paremad pooled välja tuua (piisab Björgi kallal inisemisest küll), siis oleks asi järgmine: FF - parim kontsert, parim bänd, parim piletihind. Chilling - parim aura ja mõnusaim õhustik. Chemical Brothers - parim heli ja parim visuaalšõu. Lou Reed - parim terviklahendus, parim (loe: asjatundlikum) publik. Björk - parim afterparty (selle korraldasid meile Ilze ja Martins oma uue kodu terrassil Daugava vasakul kaldal). Mozarti kontsert Naissaarel - parim isa-poja koostöö laval (Tõnu ja Andres Kaljuste). Ja meie Riinuga - parim paar, kes kõikidel nendel konsterdidel on käinud...

Terv., Peep

PS! Sellel pildil on Riin Marguse kaatri "Sigrid" ahtris teel Piritalt Naissaarele.