Konverents

Sel nädalavahetusel toimus kraaditudengite konverents filosoofia ajaloost, mis kujunes üsna meeleolukaks. See konverents toimub teist aastat, ent tänavu olin ma üks neist, kes ettekandeid kommenteerisid. Ma pidin kommentaari valmis kirjutama juba 2 nädala eest, et autoril oleks piisavalt aega sellega tutvuda ning mõelda välja vastused mu küsimustele. Igatahes tabas mind ettekannet kuulates halb üllatus. Nimelt oli sakslannast autor oma ettekannet vastavalt minu kriitikale oluliselt muutnud, nt põhitees, mida ma peamiselt ründasin, oli täiesti kõrvale jäetud. See on hea akadeemilise tava jäme rikkumine, mis muutis mu kommentaari mõneti mõttetuks. Nii et ettekannet kuulates ma kergelt erutusin ning kui ma ükskord pukki pääsesin, siis ma alustasin oma sõnavõttu üsna konkreetse ja ausa ülevaatega selle kohta, kuidas on ettekannet vahepeal muudetud. Pärast keegi veel leidis, et ükski põhja-ameeriklane ei oleks söandanud nii konkreetne olla.

Õhtul toimus Johni majas õhtusöök, kus mind tabas järjekordne üllatus. Nimelt olin ma kõigi üliviisakate doktorantide seast saanud enda kaela peale ainsa kraakleja, kes pidi meie majas ööbima. Iseenesest oli tema mässumeelsus ja vaidlemishimu mulle isegi sümpaatne, ent mingi hetk ta leidis, et ta tahab minna Londoni baaridesse ja tahab seda teha oma autoga – hoolimata sellest, et ta oli joonud paar pudelit veini ja silmnähtavalt kõikus. Peale pikka vaidlust saavutasime me kompromissi, et me läheme baaridesse, ent auto toob ära Nic, kui ta ükskord teisest linna otsast kohale jõuab. Nii et kuskil südaöö paiku leidsin ma end Londoni südalinnast, koos hiigelsuure koti tomatite ja salatiga, mis õhtusöögist üle jäid, ning kolme hakkamist täis ettekande pidanud kutiga – iseenesest oli see situatsioon päris koomiline. Minu näol olid nad leidnud äärmiselt halva giidi, kuivõrd ma Londoni ööelust just palju ei tea, nii et me kimasime taksodega ühest baarist ja klubist teise kuni Nic meid 2-3 paiku öösel peale korjas ja koju toimetas. Kokkuvõttes oli täitsa lõbus, ent täna ärkasin ma peavaluga ning avastasin, et ma olin teise konverentsi päeva sõna otseses mõttes maha maganud.

Riin

John, Julie, kes oli konverentsi korraldaja, ja Nic (üks osakonna viiest Nicholas'est) Johni maja verandal. Nagu näha võib, on hanged peaaegu ära sulanud.

Sel pildil on esiplaanil toosama kraakleja, Kevin, kes meie majas ööbis.