Mõned pisiasjad

Väidetavalt puhkab inimene kõige paremini välja siis, kui ta teeb midagi täiesti teistsugust. Ses mõttes pole ilmselt paremat puhkust, kui viibida teises keele- ja kultuurikeskkonnas, suhelda teiste inimestega ja mõtelda teisi mõtteid. Mina puhkasin Eestis end ilmselgelt väga hästi välja, mida näitab juba see, et mu inglise keel on soravam kui kunagi varem. Ma tean, et mõne nädalaga läheb mul keel uuesti pisitasa sõlme, ent hetkel on inglise keeles kõnelemine lausa nauditav. Samuti on mu pilk veel terav ja paneb tähele mõningaid erinevusi, õigupoolest pisiasju, mis aja möödudes enam silma ei hakka. Näiteks panin ma Eestis valitsenud prügi sorteerimise ümber käiva melu taustal järsku tähele seda, et siin on kõikjal, ülikoolis, hiigelpoodides, raamatukogudes, jne. erinevad prügikastid erineva sodi jaoks, rääkimata eramajadest. Ja kui ma mõni päev tagasi poes käisin ning kilekottide asemel oma toidu seljakotti ladusin, teatas müüjanna mulle armsasti, et “thank you for saving the environment”. Kahtlemata toodab Kanada Eestist oluliselt suuremal hulgal pakendeid ja muud sodi, ent müüt Põhja-Ameerika äärmisest keskkonnavaenulikkusest pole kaugeltki õigustatud. Samuti on mulle silma torganud kohalik teeninduskultuur, või õigupoolest kontrast Tartu “Volga” ettekandja vingus olekuga. Tundub, et siin inimesed naudivad oma tööd. Just täna oli mul osakonna WCs inspireeriv vestlus meie korruse koristajaga, soliidse daamiga, kes teatas, et tema jõuluvaheaeg oli küll tore, ent ta ootas kannatamatult tööle tagasitulekut. Ma pole ammu sellist juttu kuulnud. Ja minu maja kõrval asuva hiigelpoe müüjanna lagistas mind nähes naerda ja uuris, et kus ma kõik need nädalad olen olnud. Viin talle järgmine kord ühe eesti šokolaadi, lihtsalt selle eest, et ta on kõik need kuud olnud nii kuradi rõõmus. Võta nüüd kinni, kust see vahe tuleb. Ilmselt mitte palgast, mis on siin samasugune kui Eestis. Pigem kuskilt mujalt. Mul on Eestis hea sõber, kes on mitu aastat olnud ettekandja ning kes just otsis uut ja teistsugust tööd. See oli mulle mõneti üllatav, sest ta oli omas vallas väga hea ja see valdkond paistis talle ka omal moel sobivat. Minu küsimuse peale, miks ta teistsugust tööd otsib, ütles ta muuhulgas, et ettekandja amet pole Eestis lihtsalt respektaabel. Eks see tõsi ole. Nii et hoidkem oma teenindajaid. Kuigi Eesti eelised Kanada ees on läbinisti selged, saab kõiki neid omamoodi armsaid pisiasju arvesse võttes siiski ütelda, et võiks ka hullemini minna.

Riin