Tartust, Tallinnast ja matemaatikast Harku metsas

Laupäeval käisin esimest korda sel semestril Tartus koolis. Kuulasin Parhomenko loengut Kanti eetikast ja pean tunnistama, et sain positiivse šoki osaliseks. Lihtsalt võrdlus EHI-ga oli sedavõrd kontrastne. Just viimased loengud Tallinnas on kuidagi käest ära läinud. Ma ei saagi aru, kust see tuleb, aga mingisugune jahumine on maad võtnud. N.-ö. asjast rääkimise asemel täidavad loenguaega teemaga suhteliselt lõdvalt haakuvad mõtisklused elu ja ilmas olemise üle laiemalt. Ma ei taha siinkohal üldse anda hinnangut, et EHI on ilmtingimata halb ja Tartu ilmtingimata hea, aga mulle meeldis Parhomenko konkreetsus, kes on oma esitlusviisilt ju teatavasti mitmete tartlastega võrreldes veel suhteliselt hajus, küll tunduvalt rohkem kui Tallinna udutused. Tundub, et sellises stiilis, mida viljeletakse EHI-is, võis aset leida vaba filosofeerimine kunagises Kreekas. Et tüübid kogunesid palaval keskpäeval varjuandva viigipuu (kas need ikka kasvavad seal? kes teab? mina pole paraku Kreekas käinud...) alla, võtsid veinikannu ühes ja hakkasid mõne vanema või lihtsalt kogenenuma eestvõttel mõne teema üle mõtteid vahetama (aga kindlasti ei olnud see Sokratese kamp, sest nii konkreetsetest mõttekäikudest on EHI-s siiski asi üsna kaugel). Nojah - ühesõnaga Tartu on nii sisult kui vormilt ikka ülikool, Tallinnas toimuv jätab ses suhtes üles teatavad kõhklused...

Aga Tartus on bussijaama ja plasku kõrval ning üle ristmiku Tallinna ülikooli (loe: Tartu kaubamaja) vastas valmis saamas mingi uus ärikeskus. Et selline üsna virukeskuselik keskus, eriti bussijaama poolt vaadatuna. Linna poolt on sellel klaas-betoonkuubikul siiski natuke rohkem õhku ümber ja mõned kumerad jooned võimaldavad taamal paikneva plaskuga ja veel kaugemal kõrguva Tigutorniga isegi teataval harmoonial lasta tekkida. Loojuv päike mängis laupäeva pärastlõunal sellel kumerusel päris ilusasti, aga ega sellest Tartu mõnusalt avatud keskpaigast enam küll eriti palju järel ei ole. Teisalt kadus see juba kaubamaja kolakaga niiehkii, nõnda et las saab ta siis veel rohkem täis ehitatud. Aga ma panin siia need paar pilti üles, et need, kes Tartusse minust veelgi harvem satuvad ;), ka mingi ettekujutuse asjast saaksid.

Ja lõpuks riputan üles veel ühe pildi, mille tegin pühapäeva hilisel hommikul, kui Madis ka lõpuks minu kodust oma kodu poole liikuma hakkas, ja mina Magda anuvale pilgule järele andsin ning siia Harku metsa serva temaga kõndima läksin. See on jää lombil ja haakub mu meelest päris hästi selle teemaga, milleni me täna EHI-s Nicolause teksti arutades jõudsime ehk et kas matemaatika on maailma peegeldus või ainult vahend selle mõistmiseks. Mulle tundub, et siiski peegeldus...

Terv., Peep