Nädalavahetus

Mulle meeldib see 9-tunnine ajavahe rohkem kui 7-tunnine. Ma ärkan üles täpselt Aktuaalse Kaamera ajaks. Ma pole kunagi varem seda nii regulaarselt vaadanud kui nüüd.















Stieg Larsson on Põhja-Ameerikas hetkel kõige popim autor. Ta nokitses oma Milleniumi sarja kirjutamise kallal kuskil Rootsi külas õhtuti peale tööd ning hakkas selle avaldamise peale mõtlema alles vahetult enne oma surma 2004. aastal. Praeguseks on sarja esimest raamatut ("Män som hatar kvinnor" ehk "Mehed, kes vihkavad naisi", mis on millegipärast inglise keelde tõlgitud kui "Draakoni tattooga tüdruk") müüdud rohkem kui 30 miljonit koopiat. Hollywood on hakanud sellest sarjast filmi tegema. Rootsi film on juba olemas. Selle raamatu ingliskeelne tõlge polnud parim võimalik, aga plaani tööle hakata lükkas see raamat kenasti ümber. 8 tundi kadus nagu naksti ja raamatut käest ei pannud. Huvitav, miks Eestis pole põnevike kirjutamine au sees. Või vähemalt pole neist suurt midagi kuulda. Kahtlustan, et sellel peab olema midagi pistmist eestlastliku sügavmõttelisuse ideaaliga. Igatahes, kes raamatut ei jaksa lugeda, vaadaku filmi (aga kindlasti rootsi keeles)
















Samuti käin ma tänapäeval igal laupäeval turul, mis asub mu majast viie minuti kaugusel. Inimesed sõidavad sinna kohale teisest linna äärest. Mahetoit on popp ja nalja saab seal ka. Üleüldse on see rohkem laat kui turg, koos pillimeeste, tingimisega ning seekord olid isegi klounid kohal. Muidu on see turg väga kallis (musta leiva ostsin näiteks 60 krooni eest), kuigi väga hea. Ega siin Albertas lihtne pole. Kohapeal eriti midagi ei kasva ning toitu tuleb kohale sõidutada üsna kaugelt, kas Ontariost või üle mägede Briti Kolumbiast.