Õpetamine

Viimased 10 päeva olen ma vaeveldnud oma teaching statement’i kirjutamise kallal, mis peaks andma ülevaate sellest, milline õppejõud ma olen. Esimene häda oli see, et ma lugesin liiga palju näidiseid, mida internetis ripub lugematul hulgal. Mõned neist olid päris säravad, aga enamus oli lihtsalt segu käibfraasidest (“ma olen tudengitele alati kättesaadav”, “ma kasutan alati sokraatilist meetodist, kuigi suuremate kursuste puhul on see keerulisem”), mille sekka oli lisatud mõni emotsionaalne hüüatus (“ma armastan filosoofia õpetamist!”), millisteks mina niikuinii natuurilt võimeline pole. Esimeses versioonis püüdsin ma taolist stiili jäljendada. Selle peale leidis meie placement officer, et see on täielik jama ja ma peaksin kirjutama, mida ma mõtlen. Siis ma kirjutasin – mitme magamata öö tulemusel – järgmise versiooni, kus ma rääkisin sellest, mis ma arvan, et filosoofia on, ja kuidas see mõjutab minu õpetamist. Selle peale leidis Devin, et kuigi selline lähenemine tõstab mind teiste seast esile, on see liiga provokatiivne. Tõepoolest, ma väitsin seal näiteks, et filosoofia pole ahistooriline, vaid sünnib alati traditsioonis, mis paljudel ameerika valdavas osas analüütiliselt meelestatud professoritel ilmselt juuksed püsti tõstab. Siis ma kirjutasin uue versiooni, kus ma rääkisin sellest, mis mu eesmärgid on õpetajana – seal oli rohkem käibfraase, aga võrreldes esimese versiooniga oli see siiski oluliselt veenvam ja siiram. Selle peale teatas just pool tundi tagasi Sean, et peale selle versiooni läbilugemist sattus ta pooljuhuslikult lugema vanemat “provokatiivset” verisooni, mis on oluliselt autentsem ja veevam ja ta ei saa üldse aru, miks ma selle ümber kirjutasin. Kurat võtaks, ma ütlen. Kui see nii edasi läheb, siis mul jääb sinna tööturule sisenemata.

Üldiselt on kogu see protsess pannud mind mõtlema Põhja-Ameerika õpetamismajanduse peale laiemalt. See on siin ikka väga standardiseeritud. Sellist asja ei tule peaaegu üldse ette, et keegi töötab välja oma kursuse, mida ta peab aastaid ja aastakümneid (nagu Luige “Filosoofia-ajalooline sissejuhatus filosoofiasse” seda oli). Siin on erinevad teemad, mida erineval ajal õpetavad eri inimesed. Nt. kursust nimega “Surm” õpetab ühel semestril üks inimene ja teisel teine ja lõpptulemus on üsna sarnane. See, mida sa õpetad ei lähe sinu sisse, vaid sa teeb kursuse professionaalselt ära – pakud teenust. Brr. Üldiselt tundub mulle järjest enam, et ma peaks ikka minema provokatiivsema versiooni teed ja neid oma teeninduskultuuris veidi ärritama. Kuigi mida see mulle annab, on muidugi iseküsimus.

Hea uudis on see, et ma sain vist oma dissertatsiooni abstakti valmis. Võibolla Sean lihtsalt väsis selle esimese lõigu ümbersõnastamisest ära. Igal juhul jäi ta mu sõnastusega rahule.

Riin