See tööturule sisenemine eeldab parajat bluffimisoskust. Kuigi ma olen oma väitekirja umbes kuuest või seitsmest peatükist valmis kirjutanud vaevalt kaks, peavad kõik dokumendid olema kirjutatud positsioonilt, nagu oleks see mul ammu valmis. Ma just avastasin, et ma olen praeguseks suutnud iseennastki üsna põhjalikult ära veenda selles, et mu väitekiri on juba lõpetatud. Nii et mind tabas teatud halva uudisena tõdemus, et ma pean nüüd hakkama kibekähku ülejäänuid peatükke kirjutama, kui ma tahan neist intervjuudel (eeldusel, et ma saan mõne intervjuu) vähegi adekvaatselt kõneleda.
Kuigi ma olen suht okei bluffija, olen ma alati olnud väga halb valetaja. Juba varases nooruses, kui näiteks oli vaja koolist poppi teha, pidi mu parim sõber pooled mu valetamisest ise ära tegema. Viimastel päevadel olen ma püüdnud kirjutada oma research statement'i, mis peaks lugejaid veenma selles, et ma olen võimeline tegema tõsist teadustööd ja avaldama tippajakirjades. Seal statement'is pean ma üsna põhjalikult kirjendama artikleid, mida ma lähitulevikus avaldama hakkan (nimetama nende esialgseid pealkirju, jne). Ausalt öeldes pole mul hetkel aimugi, mida ma avaldama hakkan. Nii et see pole enam bluffimine, vaid juba sulaselge valetamine (või "optimistlik ennustamine", nagu Henrik seda nimetada eelistab). Praeguseks olen ma kirjutanud sellest statement'ist juba õige mitu versiooni. Ja iga kord on Henrik selle mulle jälle tagasi saatnud ja öelnud, et see pole veel veenev, tööta edasi. No muidugi pole mu jutt veenev, kui sel tõepõhja all pole. Igatahes pean ma selle täna valmis saama, nii et hakkan uuesti tööle.
Riin
No comments:
Post a Comment