Suurlinna eelised

Kui ma pidin kunagi põhjendama oma Chicagosse tulekut, siis ma ütlesin muuhulgas seda, et ma pole kunagi varem elanud pikemalt suurlinnas. Mis on jumala tõsi, sest enamuse elust olen ma elanud linnades nagu Tallinn ja London (ühesuurused) või Tartu ja Uppsala (samuti ühesuurused). Just eile Magdaga järve ääres jalutades leidsin ma, et Chicago mulle ikka väga meeldib.

Esiteks on Chicago hämmastavalt mugav linn. Tema kohta kehtib see, mida tavaliselt öeldakse väikelinna kohta, nimelt et kõik oma elulised vajadused saab ära ajada enamvähem nurga taga ning kuhugi jõudmiseks ei pea läbima pikki vahemaid. Meie maja vahetus läheduses on näiteks 2 Starbucksi kohvikut (selle peale läheks kanadalased kadedusest lillaks, sest see on kõige mõnusam kohvikukett, kus inimesed loevad ühe kohvi kõrvale tundide kaupa raamatuid ja ajalehti või mängivad malet), 2 spordisaali, 2-3 keemilist puhastust ning ilusalongi, 2 mõnusalt keskmise suurusega toidupoodi, apteek, pank, kino, teater, 2 komöödiateatrit, rääkimata kümnetest restoranidest ja baaridest. Kui restoranide ja baaride rohkust saab seletada meie korteri suurepärase asukohaga, siis ülejäänu kehtib ka teiste elurajoonide kohta – suurem hulk inimesi tingib lihtsalt suurema nõudluse ning seega suurema pakkumise. Mulle meeldib see, et nii Starbucks, toidupood kui ka spordisaal on avatud 24 tundi, mis sobib hästi mu öise eluviisiga. Ja kui Põhja-Ameerika väiksemates linnades keskendub elu suurte kaubanduskeskuste ehk mall’ide ümber (isegi Londonis tähendab kinnominek reeglina mall’i minekut), siis Chicago puhul meeldib mulle see, et siin on palju pisikesi poode, igaüks on reeglina ühe perekonna käes. See ei paista olevat Chicago eripära, vaid sellist pisipoodide rohkust panin ma imeks juba Montrealis.

Teiseks on Chicago kuidagi väga kodune. Tavaliselt räägitakse sellest, kuidas suurlinn on väga anonüümne, mis võib kaasa tuua teatud üksilduse. Mulle tundub London oma väiksema kogukonnaga palju anonüümsemana. Siin on inimsed uutele tutvustele kuidagi hoopis avatumad, jutu alustamiseks piisab sellest, kui jääd kellegile pikemalt otsa vaatama. Eriti lihtne on tutvusi luua Magdaga jalutades, keda kõik tahavad patsutama tulla. Nii et oma sotsiaalsete vajaduste rahuldamine on üsna lihtne. Aga nüüd ma pean lõpetama, sest kell on 5 ning varsti saabuvad külalised, nii et me peame hakkama Peebu ja eile Chicagosse saabunud Mihkliga õhtusööki tegema.

Riin