Kolimine

Võtan siin praegu hoogu, et hakata täistuuridel pakkima. Homme hommikul 7.30 läheb mul lennuk Edmontoni. Mul on viimasel ajal olnud piisavalt kiire, nii et ma pole saanud Edmontoni kolimise üle mõtteid mõlgutada ega seda kolimist ette valmistada. Hetkel pole mul täpset aimu, mida see linn endast kujutab (peale selle, et seal on suhteliselt külm) ning kus ma seal elama hakkan. Õnneks mul on seal üks tuttav, vana UWO tudeng, kelle juures ma saan alguses paar päeva elada. Ma arvan, et kui mul õnnestus omal ajal Berliinis 1,5 päevaga korter leida, siis see võiks ju õnnestuda ka Edmontonis, kuigi see kanada asjaajamine on muidugi suhteliselt aeglane ja põhjalik.

Üldjoontes valdavad mind Edmontoni kolimise suhtes umbes samasugused tunded nagu omal ajal Kanadasse kolimise suhtes. Ja need tunded Kanada suhtes pole iseenesest kuhugi kadunud, nii et neile tuleb lihtsalt üks kiht tundeid peale. Esiteks tundub Edmonton mulle väga kaugena. Sinnalend võtab aega peaaegu sama kaua kui Inglismaale lendamine, oma 5 tundi. Ja piletihind pole ka eriti erinev - mõlemast Londonist on Edmontoni lendamine umbes sama kallis. See riik on lihtsalt nii kuradi suur. Teiseks tundub mulle Edmontoni minek kuidagi ajutine. Mu kanada elu on ju ikkagi Londonis ja tegelikult elan ma üldse Eestis. Iseenesest peaks muidugi proovima rohkem kohal olla, antud kohas ja antud hetkes. Seda enam, et mul tegelikult pole sugugi kahju Londonis kui kohast ära kolida - neli aastat on selle linna jaoks piisavalt pikk aeg. Ja samuti tunduvad Edmonton ja Alberta üldiselt väga põnevatena. Alberta võiks olla hoopis "kanadalikum" kui Ontario, mis asub ikkagi Ameerika piiri ääres ning on üldse väga ameerikalik. Ja pealegi on põhjas asjad alati veidi teisiti - värvid on kirkamad, õhk kargem, preeria ja mäed, virmalised ja karud. Ja lõppeks on need järgmised kaks aastat ikkagi üsna eriline aeg. Ma ei usu, et mul elus tuleb kunagi ette veel selline olukord, et mul pole kohustusi ning mulle makstakse raha (ja suhteliselt head raha) selle eest, et ma tegeleksin sellega, millega ma niikuinii tahaksin tegeleda.

Aga nüüd üks-kaks-kolm pakkima.

Riin