Streik

Viimased neli nädalat on toimunud Londoni transporditööliste streik. Kui ma sel suvel Inglismaal olin, siis toimus Londonis metrootööliste streik. Aga seejuures olid mõned töölised ikkagi tööle tulnud, nii et mõned metrooliinid olid ikkagi avatud, mis lõppkokkuvõttes tekitas veel rohkem segadust ja närvilisust. Ja pealegi tundus mulle, et kui juba streikida, siis võiks seda ju ikka teha ühe mehena. Kanada Londoni tüübid on ses suhtes oluliselt radikaalsemad ja jonnakamad. Viimased neli nädalat pole näha olnud ühtegi bussi ja praegu pidi seis olema selline, et osapooled omavahel ei suhtle. Optmistlike ennustuste kohaselt võiks streik läbi saada jaanuari lõpuks, pessimistlike ennustuste kohaselt võib see väldata kevadeni (mida mul on küll raske uskuda). Senini on selle streigi muutnud suhteliselt talutavaks see, et ilmad on olnud erakordselt soojad ja pehmed, nii et jalgsikäimine pole eriti piinarikas. Aga viimase paari päeva jooksul on ilmad muudkui külmemaks läinud ja täna hommikul hakkas sadama selle aasta esimest lund. See muudab probleemi ilmselt teravamaks.

Isenesest paneb selline asi mõtlema selle peale, kui sõltuvad me taolistest igapäevastest pisiasjadest tegelikult oleme ja mis võiks juhtuda siis, kui poleks enam võimalik sõita ka autodega. Eesti elaks naftakriisi veel kuidagimoodi üle, aga põhja-ameerika linnadele oleks see paras enesetapp. Minu eluolu pole too streik eriti mõjutanud, kuivõrd ma kiman niikuinii peamiselt rattaga ringi. Aga kesklinnas või kaugemalgi elavad tudengitel võtab jalgsi koolitulek oma 1,5-2 tundi. Ja mall'i minek on praeguses seisus juba omaette seiklus, mis võtab terve päeva. Nii et ma juba otsustasin, et jõulukingitused tulevad sel aastal Eestist. Samuti on tore vaadata, kuidas inimesed kohe askeldama ja orgunnima kukuvad. Praeguseks on suurt populaarsust saavutanud netilehekülg, mis annab jooksvat infi selle kohta, kustkohast ja mis kell keegi autoga stardib. Üks doktorant just rääkis, kuidas ta on sel teel saanud endale juba mitu kohtingut. Samuti koristasin ma eelmise nädala lõpul osakonnas ära oma kabineti, kuhu nad panevad sessi ajaks sisse voodid, nii et kaugemalt tulevad tudengid saaksid ülikoolis ööbida. Selline lugu siis.

Riin