Jobs For Philosophers

Eelmisel nädalal toimus lõpuks see suursündmus, et ilmus ajakirja "Jobs For Philosophers" ("Tööd filosoofidele") iga-aastane väljaanne. Mina pole selle ajakirja käekäiguga ennast kursis hoidnud, aga räägitakse, et majanduskriis on tööturule oodatust suurema paugu pannud ning ajakiri on kaks korda õhem kui tavaliselt. Prantsuse-Nic rääkis, kuidas sel aastal kvalifetseeruks tema (kui loogik ja teadusfilosoof) umbes 15-20 töökohale, samas kui eelmisel aastal oli selliste töökohtade arv 50-70. Sama lugu on antiikfilosoofiaga, mis on minu spetsialiteet - ma hakkan kandideerima umbes 15 töökohale. Nii et tavaline olukord, kus inimesed kandideerivad 90 töökohale ei tule sel aastal kõne allagi. Mõnes mõttes on see ka kergendus. Peamised tööandjad on reeglina olnud pisikesed kurat-teab-kus asuvad kolledzid, kus filosoofia osakond koosneb 3 inimesest, kes kõik õpetavad 5 kursust semestris. Ja üldiselt kehtib reegel, et esimene töökoht on nõrgemas ülikoolis, kui see, mille sa lõpetasid. Nii et kui sa tuled Harvardist, hakkad tööle minu UWOs, kui tuled UWOst, hakkad tööle mõnes pisikeses kolledzis. Ma kõige rohkem kartsingi seda, et ma pean kandideerima kohtadele ülikoolides ja kolledzites, kuhu ma tegelikult minna ei taha. Seda ohtu sel aastal pole, sest enamus pisikesi kolledzeid on oma palkamispoliitika külmutanud.

Sel aastal on turul peamiselt suured, jõuakad ja võimsad ülikoolid, niiöelda raskekahurivägi. Nende ülikoolide nimistu, kes otsivad inimest, kelle spetsialiteet on antiikfilosoofia, on väga imposantne - ma usun, et sellist kombinatsiooni lähiaastatel uuesti ette ei tule (nt. Harvard, New School, Chicago, Pittsburgh, UCLA, Tufts, jne). Häda on aga paraku selles, et kui ma just lähinädalatel paari murrangulist raamatut ei kirjuta, siis on nad mu liigast nagu natuke väljas. Ja mitte ainult minu liigast. Töökoht Harvardis, mis kuulutati just maailma parimaks ülikooliks, on ilmselt ka paljude mu professorite liigast väljas. Nii et kui ma ühest neist ülikoolidest kasvõi ainult intervjuu saan, siis on see suur kompliment. See on mind pannud mõtlema valikuprotsessi üle. Need on sellised ülikoolid, kus ühele kohale laekub ilmselt üle 500 avalduse. Ütleme, et esimesed 400 avaldust võid sa ju kõrvale jätta põhjal, et näide kirjatööst või soovituskirjad pole piisavalt veenvad, või pole publikatsioone. Aga viimased 50-100 inimest on näitajate poolest ilmselt suht-koht võrdsed - briljantsed ja paljulubavad. Ma usun, et sel etapil peab tulema mängu juhuslikkuse moment ja pisiasjad (nt. sugu, sest kuna naisprofessoreid on siiski oluliselt vähem, võivad naised olla eelistatud). Nii et asi pole ainult akadeemilistes näitajates.

Ahjaa. Minu tänase päeva pärl oli see, et vahetult enne osakonnast äratulekut saabus mingisse listi teada, et Havaii ülikooli otsib antiikfilosoofiale spetsialiseerunud inimest. Kui me kunagi kolm aastat tagasi arutasime Niciga selle üle, et milline oleks ideaalne akadeemiline tulevik, siis minu ideaaliks oli töötada Havaii ülikoolis. Ja ma hakkangi sinna kandideerima. See muutis mu tuju kohe paremaks.

Riin