Paus

Nii. Ma olen jutti ära parandanud 10 esseed ja nüüd tegin väikse pausi, sest minu loodussõbralik mõte parandada esseid arvutis polnud silmanägemise seisukohalt ilmselt kõige targem. Ma olen oma asjadega täpselt poole peal, ma olen ära kirjutanud ühe uurimustöö ning ära parandanud pooled esseed. Mu töötuba on kaetud ühtlase valge paberikihiga ja ma mõtlen õudusega, et ma pean kogu selle kola varsti sisse pakkima. Me nimelt üürime mu toad suveks välja ja muidugimõista üürisime me need välja järjekordsele Nickile (“prantsuse-Nickile”, nagu teda tema terava Quebeci aktsendi tõttu kutsutakse). Nii et siin majas hakkab elama 3 Nicki ja rohkemat ei saa vist nõuda.

Ja eelmine nädal oli osakonna jaoks väga emotsionaalne. Algas see sellest, et üks kanada ärimees pakkus osakonnale kokku 14 miljonit ühise instituudi rajamiseks. See tekitas äärmiselt teravaid vaidlusi ja peamine probleem oli vist teadusfilosoofidega, kes ei taha eetikutega ühe laua taha mahtuda. Ja mingi hetk läksid professorite omavahelised vaidlused nii tuliseks, et jõudsid ka kraaditudengite kõrvu, mis tekitas omakorda terava reaktsiooni, kuivõrd see uudis jõudis nendeni mitmekuulise hilinemisega. Nii et iga nurga peal võis kohata kas erutunud professorit või doktoranti. Mulle oligi see siinne osakond jätnud (eriti Tartuga võrreldes) kuidagi kahtlaselt mõõduka ja rahumeelse mulje, ent, jumal tänatud, nad pole siiski kivist. Ja ma leidsin endki paaril korral tuliselt argumente pildumas. Nii et tundub, et see osakond ja kogu see kuradi kontinent hakkab mulle tasapisi sisse kasvama.

Riin