
Aga Berliini jooks oli lahe - start oli Toomkiriku ees, siis edasi mööda Unter den Lindenit Brandenburgi väravate alt läbi, võidusambast mööda, tiiruga Kurfürstendammile, katkise kiriku eest läbi, Potzdamer Platzilt Checkpoint Charlini ja sealt lõpuks tagasi punase raekoja juurde välja. Kõikjal kogu trassi ulatuses olid tänavad palistatud rahvaga, kes vilistasid, plaksutasid, puhusid pasunaid, lõid trumme jne. Mis nii viga joosta... Lahe oli, kui ühes bussipeatuses neli vanahärrat jooksjatele jatsu mängisid - trompeti, kitarri, kontrabassi ja trummidega. Vanadel bensuvaatidel ja ostukärudel improviseerivaid trummibände oli mingi kümmekond. Tegelikult mind hämmastas see, et praktiliselt polnudki kohta, kus pealtvaatajaid ei oleks olnud, aga noh, Berliinis elab ka ju mingi 3,5 miljonit inimest.
Lootsin, et peale jooksu saan Berliinis ka värskeid spargleid süüa, mis on minu absoluutsed lemminud, aga paraku ei ole sparglihooaeg veel alanud. Ega siis midagi - tuleb ära oodata, kui Riin Kanadast tagasi jõuab ja siis mai alguses Ülemiste-Schönefeldi trammi ehk Tallinn-Berliin trassil kulgevat EasyJeti kasutades, minna ja ühel nädalavahetusel ennast värsketest sparglitest neljakandiliseks süüa. Mmm - neelud hakkasid praegu käima...
Terv., Peep
NB! Siit näeb Berliini poolmaratoni videot ka: http://www.youtube.com/watch?v=gCXzZBoYM0I
Sa oled väga tubli. Seda ütleb sulle sinu õde, kelles endas pole kübetki jooksuvaimustust ja seda tuleb võtta minupoolse imetlusega. Suudaksin jagada ujumisevaimustust. Tead, varsti saab ka Rakveres ujula valmis... (väike juubeldus)
ReplyDeleteKülli
No aitäh! Ujuda on ka ju mõnus, aga mulle tundub, et joostes näeb rohkem. Igatahes Rakvere ujula asi on küll hea uudis, stadka on teil seal ju väga mõnus...
ReplyDelete