Keelest

See on umbes kolmas lugu keelest, ent seda protsessi, kuidas üks keel sinu sisse kasvab või sinu “teiseks loomuseks” saab, on põnev jälgida. Oluline muutus on see, et eesti ja inglise keelel pole enam nii teravat vahet, nad on üksteisega ära harjunud, ei jää enam teineteisele jalgu, nii et ühelt keelelt teisele lülitumine toimub juba pea möödaminnes. Samuti pikin ma inglise keelde eestikeelseid sõnu ja vastupidi – kõige tüüpilisem on see, kuidas ma tudengite väidete peale küsin “misasja?” või alustan eestikeelset lauset sõnaga “well...”. Eriaalane keel on mul juba nii soravaks muutunud, et ma unustan pea täiesti ära, et ma räägin võõras keeles. Probleemid on pigem igapäeva sõnavaraga, mu kirjeldused on endiselt üsna üheülbalised ja must-valged, ma ei suuda eriti edasi anda nüansse. Samuti olen ma sel aastal lugenud palju ingliskeelset ilukirjandust, sest tundub et sa ei saa ühtki keelt lõpuni tundma, kui sa selles keeles ei loe. Ja 19. sajandi inglise keele lugemine on olnud täiesti omaette kogemus – mul polnud aimugi, et eestikeelsetes tõlgetes läheb nii palju kaotsi.

Üleüldse läheb suuremat sorti keelte õppimiseks. Siin peab iga doktorant tegema eksami keeles, millele toetub tema väitekiri. Mingis mõttes on see väga mõistlik nõue, sest kui sa kirjutad näiteks saksa filosoofist, siis sa pead olema suuteline lugema tema tekste saksa keeles, mitte ainult tõlgetes. Ent minu puhul tähendab see seda, et ma pean tegema eksami vana-kreeka, ladina ja araabia keeles. Hetkel suudaks ma eksami ära teha ainult ladina keeles, kreeka vajab täiendamist ja araabia keelest ei tea ma tuhkagi, kuigi ma juba laenasin Henrikult suveks paar CDd. Samuti pean ma hakkama õppima prantsuse keelt. Ühelt poolt pean ma sügiseks läbi lugema paar raamatut, mida pole muudesse keeltesse tõlgitud, ent teisalt on prantsuse keel peale inglise keele ainus, mida siin igapäevaselt palju kuuleb ja mulle käib veidi närvidele, et ma sellest aru ei saa. Pealegi kasutavad mõned seda jõudsalt ära, nii et näiteks Nic peab pikki prantsusekeelseid tiraade, kui ta ei taha, et ma aru saan. Omamoodi on see tore ka, ma pole ammu ühtki uut keelt õppinud.

Riin

PS. Just eile võtsin vastu tööpakkumise hakata eetika-alase riikliku programmi koostajaks. Nii et suvel võib sageli kohata Tartus, HM-i ja eetikakeskuse ümber tuiamas.