Chicago I

Chicagos võiks elada. Selliseid linnu ei satu elu jooksul ilmselt palju ette. Mul on nende arv endiselt kolm - Tartu, Chicago ja Berliin. Chicago on rabavalt ilus linn.
Seda ilu on raske edasi anda, eriti Euroopast tulijale, kelle kokkupuude pilvelõhkujate arhitektuuriga ei kannata Chicagoga mingit võrdlust välja. Siin on palju vanu, 20-30ndate pilvelõhkujad, mille ümber, üle ja sisse on ehitatud moodsad pilvelõhkujad. Kõik see kokku moodustab erakordselt esteetilse terviku - ei mingeid ebamääraseid vorme, vaid kõik proportsioonid, peegeldused ja materjalid on väga teadlikud ja stiilised. Ja siin on palju toredaid detaile ja kontraste, mis esmapilgul silma ei hakka, nagu näiteks kollane tornike asise halli kontorihoone otsas. Eelmine kord siin olles, mulle meenub, pidin ma ühele lõhkujale ikka päris lähedale minema, et veenduda, et see on tõepoolest kolmnurkne, mitte joonlaud, nagu mu silmad mulle kinnitasid. Siin linnas on kuidagi hea olla, ta on selline tsill, kõik toimub jazzi ja bluusi rütmis, rääkimata galeriidest, rannajoonest ja sümfooniast. Ma pean aasta vahetumise paiku ära otsustama oma järgmise aasta tegemised ja olemised, ning mulle tundub üha enam, et järgmisel kevadel võib mind Chicagost leida. Õnneks oli see alles meie esimene päev, me alles täna jõudsime ning üürisime Chicago vanalinnas nii mõnusa korteri, et Oskar polegi veel jalga toast välja saanud..

Riin

NB Punane kraana