Leitsak Londonis

Istun oma Londoni majas, kõik aknad on pärani ja higi niriseb. Londonis on viimane kuu aega valitsenud leitsak, nii 28-30 kraadi, nii et me käisime Peebuga veel Londonisse jõudes Erie järves ujumas, mis lainetas uhkemini kui ookean. Sel aastal elan ma ühe professori majas, kes kolis Torontosse ja see on oluline edasiminek võrreldes eelmise aastaga, mil ma elasin keldris. Minu käsutuses on siin 2 akendega (!) tuba, suur aed, ja lõppeks maksan ma selle luksuse eest ainult õige veidi rohkem kui keldri eest, s.t. 1200 dollarit, mille me jagame kolme peale. Kui ma eelmine aasta elasin koos ühe Niciga, siis see aasta on mul kaks Nici, nii et kurat teab, mis järgmine aasta saab. Nic number 1, kellega ma elasin koos ka eelmisel aastal, on gooti mees, üleni mustas, aga äärmiselt sõbralik ja delikaatne ja ideaalne korterikaaslane, kes ei jää sulle kunagi jalgu. Nic number 2 on filosoofia ajaloolane, nagu minagi, kes peaks sel aastal oma väitekirja kaitsma ning kes on hetkel sügavas akadeemilises kriisis. Seejuures on Nic nr 2 minuvanune, mis tähendab, et ta pole teinud midagi muud kui õppinud ja järjest kraade omandanud - sellise tempo juures, tundub mulle, pole ime et kriis peale tuleb. Aga ta pole veel sisse kolinud, nii et eks näis kuidas meil läheb, seda enam, et meie jagame kahekesi maja ülemist korrust. Eile õhtul toimus traditsiooniline õppeaasta alguse pidu, pea sama suures majas kui meie maja, kus oli umbes 70 inimest, nii et ümberpööramise ruumi eriti ei olnud. Kesköö paiku läsime tudengitega minu ärgitusel ühte klubisse, kuna uued tudengid tahtsid tingimata tantsida. Kui tavaliselt on seal klubis väga hea muusika, siis just eile juhtus seal olema väga raju metal pidu, nii et uued tudengid oli suhteliselt hirmunud nägudega. Ent teised arvasid, et neil ongi paras aeg hakata harjuma Londoni eluga, s.t. sellega, et sul pole erilist valikuvõimalust. London on tõesti üks kummaline linn, eriti peale meie matka, ei ilus ega inetu, pigem selline mittemidagiütlev. Kui Mihkel mulle oktoobris külla tuleb, siis ma lasen tal kirja panna oma esmamuljed, minu omad on juba liiga tuhmunud.

Lõpetuseks lisan siia kõigile oma suure ja siira ja mõneti omakasupüüdliku küllakutse Kanadasse. Mul on siin tõesti suur maja, vähemalt 8 toaga. Ja kuna mul selle aastaga saab auditoorne töö otsa, siis pole kindel, et ma järgmine aasta enam Kanadas passin. Ja pealegi - mul on siia kuidagi tekkinud nii suur raamatuhunnik, et mul oleks tõesti abi vaja selle Eestisse toimetamisel.

Teie,
Riin
*Erie järve ääres

*Järv nagu ookean

*Nic number 1

*Nic number 2