Eile sõitsime läbi Rhode Islandi ja jõudsime Cape Codi. Rhode Island on vaieldamatult kõige ilusam osariik, mis me senini näinud olema, nii et isegi New Yorgi muljed on kahvatunud. Kuna Peep oli sellest eriti suures vaimustuses, siis ilmselt räägib ta teile sellest veel. Vahepeal olime poolteist päeva Peebu sõbra Dimka juures, kellega ta oli kunagi koos vene sõjaväes ning kelle pere elab New Yorgist kuskil kolme tunni kaugusel asuvas väikelinnas. Nad kindlasti polnud tüüpiline ameerika pere, vaid üsna kriitilised ja toredasti imeliku huumorisoonega, ent sellegipoolest avanes mul võimalus näha lähedalt pealt seda, mida vististi kutsutakse "american dream". Peaasjalikult tähendab see suurt maja ja suurt autot, millega sa sõidad suurde kaubanduskeskusesse, sest ega sul eriti kuhugi mujale polegi sõita, ning vahepeal sõidad New Yorki või Cape Codi puhkama. Nii et ma ei teagi. New Yorgi taolises suurlinnas elamisest ei tuleks ilmselt miskit välja, sest isegi kui mul saab olema palju raha, ei saa seda kindlasti olema nii palju, et New Yorgis hästi (või normaalselt) elada. Dimka just rääkis, et ta üüris umbes 13 aastat tagasi Manhattanil väikest ühetoalist uberikku ja maksis selle eest kuus 14 000 dollarit - praeguseks on hinnad kahekordistunud. Ja ameerika väikelinnas elamist ei kannataks ma vist sugugi välja. Samas, ei tasu muidugi Ameerikat alahinnata. Me just täna arutasime, et me oleme ainult nädal aega teel olnud ja me oleme näinud väga palju väga erinevaid kohti. Nii et tuleb välja, et Ameerika pole sugugi üks lahmakas ühetaoline mass, vaid väga erinevat nägu. Aga nüüd ma vaatan, et kell on 7 ja aeg on hommikust sööma minna.
Head päeva,
Riin
* Rhode Island. Soe ja ilus
No comments:
Post a Comment