30

Ma olen juba peaaegu kaks nädalat olnud 30 ning proovinud mõtelda selle peale, et kas ja mida see võiks tähendada. Ega ma midagi erilist pole välja mõelnud. Eks see mingisuguse piiri ületamist võiks tähendada, peale mida sa oled ametlikult “tükk vana inimest”, nagu mu ema tavatseb öelda. Teisalt aga on valikud, mis võiks sellise piiri ütletamist tähistada (nt. pere loomine ja püsiva töö leidmine) ning mis kunagi vast seostusid eelkõige 20ndatega, ühe enam lükkumas 30ndadesse. Nii et selle numbri tähendus on ilmselt üha individuaalsem. Ja kindlasti on see seoses ka valitud erialaga. Baleriinile tähendab see karjääri lõppu, samas kui kettaheitja viskab rahulikult ketast edasi ning akadeemilises vallas tegutejatel see niinimetatud karjäär mingis mõttes alles algab.

Üks asi, millest ma olen hakanud viimasel ajal üha selgemalt aru saama, on see, et vananemine (või vähemalt hästi vananemine) pole sugugi miski, mis juhtub iseenesest, vaid miski, mis tuleb higiga välja teenida. See, et saada pooltki nii vingeks ja särasilmseks mutiks nagu näiteks Marjustin, nõuab ikka parajat pingutust, ei mingit käsipõsakile laskmist. Ja mulle tundub, et 30ndates on selline käsipõsakile laskmine, mida võib ilmselt ka laiskuseks nimetada, hoopis lihtsam tekkima. Ma pean siin silmas eelkõige intellektuaalset laiskust, ärksuse kaotamist. See võib olla tingitud näiteks mingisse (ükskõik kas siis pere- või tööalasesse) rattasse sattumisest, või, veel hullem, tunde tekkimisest (mille eest keegi pole vist lõpuni kaitstud), et olengi kunn valmis ja kõik ongi justkui juba teada. Nii et ma olen küll kindlasti nõus sellega, et 30 ütleb inimese kohta rohkem kui 20 või 25. Kui 20ndates on kõik noored, ilusad ja paljulubavad, siis 30nesel on juba oma selgepiirilisem nägu, sa ei osta enam siga kotis. Samas ei arva ma, et kui sa oled 30nda piiri roosa, rõõmsa, erksa ja mittekibestuna ületanud, siis ongi asi vask. Ma arvan, et suurem töö alles hakkab.

Ja kui uskuda oma mõned aastad vanemate professorite juttu, siis peale 30nda piiri ületamist peaks enam vähema paugust juhtuma esiteks see, et ainevahetus jääb seisma ning teiseks see, et bioloogiline kell hakkab tiksuma. Eks näis. Aga ma siiski siiralt loodan, et kui pauk käib, pole mina puu otsas.

Riin