Montreal

Ma olen sattunud peopöörisesse. See algas õigepoolest tasakesi. Kõigepealt saabusid kutsed mõnele vähem olulisele üritusele. Kui ma olin neile jaatava vastuse andnud (sest mõnel peol peab ju ikka käima), siis saabusid kutsed olulistele pidudele, kust oleks üsna ebaviisakas kõrvale hiilida. Nii et praeguseks on mul seljataga 5 pidu enam-vähem jutti ja 4 on veel ees. Ja toss on üsna väljas ja puhtad riided otsakorral. Igatahes sattusin ma sellega seoses ka paariks päevaks Montreali. Nimelt toimus sel semestril videokursus koos Montrealis asuva McGilli ülikooliga. Ja kursuse lõpul sõitsime me Montreali, et need ekraanil nähtud inimesed oma silmaga üle vaadata ning pidada viimane loeng ja loomulikult pidu.

Montreal on Kanada kõige ägedam linn. Ja tundub, et see kehtib ka inimeste kohta, sest ma just tuvastasin, et kõik mu kõige paremad sõprad siin Kanadas on kuidagi seotud Montrealiga, kas sealt pärit või seal mõnda aega õppinud. Montreali ja Toronto vahel valitseb umbes samasugune pinge nagu Tartu ja Tallinna vahel. Montreal peab end Kanada intellektuaalseks keskuseks, samas kui Torontos on raha ja võim. Torontoga võrreldes, mis asub ikkagi Ameerika piiri ääres, on Montreal hoopis euroopalikum. Ta pole küll puhas prantsuse linn, vaid poolelgi ingliskeelsne, ent seal on ilmselged prantsuse mõjud. Seal on hunnikutes pisikesi pransuspäraseid kohvikuid, valgete laualinadega restorane ja kitsaste treppidega hotelle. Samas pole seal prantsuslikku … hmm… arrogantsust, vaid atmosfäär on pigem tartulik või berliinilik, väga lahe ja tsill. Soovitan.

Aga nüüd olen ma juba üle tunni hiljaks jäänud järjekordsele peole. See peaks olema keskaja temaatiline kostüümipidu Henriku auks, kes sai just korraliseks professoriks (mis sisuliselt tähendab, et kui ta just mindagi kriminaalset ette ei võta, siis on teda elu lõpuni võimatu vallandada). Aga homme magan end välja ja kirjutan järjekordse Kanada ja Eesti analüüsi.

Riin

See pilt on tehtud McGilli äärmiselt elegantses ülikoolilinnakus