Ma olen juba peaaegu 2 kuud Eestis olnud, aga mul pole senini olnud mahti kirja panna oma Eestisse jõudes tekkinud esmased tähelepanekud. Esiteks paistab, et Eestist on saamas heaoluriik. Vähemalt tänavapilt on oluliselt ja jahmatavalt tüsedamaks muutnud. Seejuures pole rasvavöö ümber vatsa mitte ainult soliidses eas daamidel ja härradel, vaid üsna noortel tüdrukutel ja poistel. Kui ma ükspäev kaubanduskeskuses inimesi vaatlesin, siis tuli välja, et Peep ja Oskar olid vaieldamatult kõige kiitsakamad ostlejad (kuigi olgu, Peep pole õige mõõdupuu, kuivõrd ta on paras nääps). Igatahes oli seal avanev pilt tüsedam kui Kanadas või Ameerika suurlinnades. Ma siiralt loodan, et koos majanduslangusega langeb ka eestlaste kehakaal, sest kuidagi imelik on mõelda, et ülekaalulisus on saamas eestlaste probleemiks.
Teiseks tekkis mul Eestisse jõudes ja mööda Tartu ja Tallinna tänavaid jalutades küsimus, et kuhu on kadunud Eesti ilusad naised, kellest välismaal olijad (k.a. mina ise) legende räägivad. Tallinna kuulsad tibid on tänavapildist peaaegu kadunud – polegi selge, kas neist on saanud matsakad mammid või nad on läinud mõnda teise äärmusesse. Katz teadis rääkida, et Eesti endiste tibide seas on levimas uus moevool, nimelt ökondus, millega nad on (samamoodi nagu varem tibindusega) äärmusesse läinud (nt söövad ainult mahetoitu, keelduvad vaktsineerimast oma lapsi jne.) Igatahes jääb esimese hooga mulje, et eesti naised on veidi matsakad ja täpselt ühtemoodi. Säärane üheülbastumine üllatas mind isegi kõige rohkem – kõigil on täpselt ühesugused soengud ja riided. Kurat teab. Võibolla tunduvad mulle kõik ühtemoodi seetõttu, et ma olen Kanadas ära harjunud teatud multikultuursuse ja värvilisusega.
Riin
No comments:
Post a Comment