Kevad!

Oluline uudis on see, et kätte on jõudnud kevad. Kanada ilm erineb eesti ilmast selle poolest, et eesti ilm on oluliselt konkreetsem – kui ta juba hakkab sadama, siis ta sajab, tunde ja päevi. Kanada puhul teadatuntud tõsiasi see, et ilmamuutus toimub paugupealt, mitte ainult tundide, vaid minutitega. Hommikul võib paista ere päike ja puhuda mahe tuul, ent ennelõunal võid sa end leida lumetormi seest, nii et sa kunagi hommikul ei tea, mida selga panna. Samamoodi jõudis kevad kohale väga järsult. Veel eelmisel nädalal olid hanged nabani ja inimesed rookisid lund, ent terve selle nädala on paistnud ere päike, hanged lihtsalt haihtusid, muru rohetab, kõikjal jooksevad ringi oravad (kes ka ilmselt paugupealt üles ärkasid) ning mõned käivad ringi lühikeste pükstega. Täna näiteks oli nii ilus ilm, et inimesed ei tahtnud üldse tuppa minna – kõik pingid oli söövaid, lugevaid, vedelevaid tudengeid täis.

Ja neil päevil saabus Prantsusmaalt tagasi Sean. See polnud talle küll esimene Euroopa reis, ent ta oli ilmselgelt erutatud ja seletas entusiastlikult kuidas, saate aru, neil on linnades ja külades keskus, raekoja plats, ja inimesed joovad veini ja söövad kõrvale saia, juustu ja oliive. No kidding. Pull on see, et nad ju tegelikult teavad seda kõike, sest vähemalt akadeemiline ringkond on Euroopa elu-oluga üsna hästi kursis, ent tundub, nagu nad ei usuks, et see on päriselt ka nii, enne kui nad pole seda oma silmaga näinud. Teiselt poolt jällegi, eks minagi ju teadsin üht-teist Põhja-Ameerika kohta, kasvõi nende sadade filmide põhjal, mida igaüks näinud on, ent sellegipoolest sain üsna korraliku kultuurišoki.

Riin

Loengu vaheaeg: Sean ja Nic

Rodney ja Nic