Mõttepaus

Märts ja aprill on mööda libisenud nii, et pole teisi õieti tähelegi pannud. Märtsis magasin ma paar nädalat lihtsalt maha. Samas tundub mulle, et sa saad end sundida teatud piirini, ka vaimse pingutuse järel on vaja mingit taastumisaega ning mina ületasin viimasel aastal oma senised piirid mitmekordselt. Üks asi ajas teist taga: väitekirja lõpetamine, uude kohta kolimine, kaitsmine, kontinentide vahel reisimine, tööintervjuud, konverentsid ja lõpuks uudis töö saamisest, mis oli emotsionaalselt vahest et kõige kurnavam. Ime, et mul hamster selle käigus vups rattast välja ei lennanud. Ma nimelt kujutan oma aju ette pöörlevas rattas jooksva valge peapaelaga hamstrina. Aga nüüd hakkab hoog raugema ning ratas on uuesti enamvähem kontrolli all. Nii et vahest maikuus suudan ma end uuesti kokku võtta ning lõpetada ära mõned asjad, mille tähtajad ma olen juba mitmekordselt ületanud.

Homme võtan ma ette oma viimase reisi enne suvist Eestisse tulekut. Ma sõidan San Diegosse Ameerika Filosoofilise Ühingu lääneosa (APA Pacific) aastakonverentsile. Senini olen ma käinud ainult nende idaosa konverentsidel, kus toimuvad üksiti ka tööintervjuud ja ega ma intervjuude kõrvalt polegi ettekannetele jõudnud. Väidetavalt toimub lääneosa konverentsidel kõige kõvem sisuline andmine – kuna see toimub alati mõnes soojas mõnusas linnas, siis on sinna kõige suurem konkurss. Seal toimub minu senini kõige edevam etteaste. Ma pean ettekande Antiikfilosoofia Ühingu sektsioonis, kus peavad ettekande ainult 3 inimest ning seda sektsiooni tulevad kuulama kõik, kel vähegi huvi filosoofia ajaloo vastu. Seejuures avaldati nood ettekanded ka Ühingu ajakirjas, nii et kõik liikmed on saanud ettekannetega juba eelnevalt tutvuda. See saab olema põnev. Aga minu peamine eesmärk on minna San Diego loomaaeda, mis on üks maailma parimaid, suurimaid ja progressiivsemaid loomaaedu. Varsti saate näha ohtralt loomapilte.