Pulm

Ma alustan ilusti otsast peale, et need, kes ise kohal ei olnud, ikka ülevaate saaksid. Viimati kirjutasin ma teile Toronto lennujaamast, kus mul oli plaan end esimesel võimalusel magama keerata. Nii see päris ei läinud. Mul sattus olema selline lend, kus lennuk hüppas nii, et isegi need, kes magada püüdsid, ärkasid üles. Nii et kui ma neljapäeva hommikul Zürichisse jõudsin, polnud ma kaks ööd maganud ning Anti, kes mul lennujaamast peale korjas, väitis, et ega ma eriti selget juttu polnud rääkinud. Neljapäev oligi parasjagu udune, aga reedeks olin juba taastunud ning peale seda kui härra Murre oli kohale jõudnud, hakkasime mööda maalilisi külavaheteid sõitma Murgi suunas, kus toimus pulm. Murg on väike küla või linnake, mis asub sümboolselt Zuozi (kus töötab blond) ja Zürichi (kus töötab Clerg) vahepeal. Ma saan aru, et seal toimus üks nende esimesi kohtinguid ning Murgi lähedal asub klooster, kus on tegev Clergi isa vend Alfi, kes nad laupäeval paari pani. Pruutpaar oli meile kinni pannud lofthotelli, kust avanes hingemattev vaade (vt. ülemist pilti), ning kus meie käsutuses oli suur katusekamber koos köögiga, kus me kõik pidasime reede õhtul pisikest pidu.

Laupäeval oli meil kell 8 hommikul äratus ning siis läkski pulmaks, mis kestis pühapäeva varahommikuni. Väidetavalt oli tegemist tüüpilise šveitsi pulmaga: kõigepealt kiriklik laulatus, seejärel vastuvõtt kiriku lähedal asuvas restoranis ning õhtul õhtusöök valitumale seltskonnale Murgis. Kirikusse jõudes läks lahti suur musitamine; ma polnudki varem aru saanud, et ma olen aastate jooksul tundma õppinud tervet hulka šveitslasi, keda oli vaja kõiki üle musitada. Näiteks olid kohal muidugi kõik Zimmermanid (ehk see pere, kelle juures Katz elas oma vahetusaastal), kellest enamust ma polnud näinud oma 7-8 aastat. Laulatus oli väga ilus, Alfi nägi välja väga imposantne (hoolimata sellest, et enamus tema saksakeelsest kõnest läks minu jaoks kaotsi, olin ma veendunud, et see pidi olema tabav ja terav). Ja Mannu laulis ning kõigil võttis silma veidi niiskeks, tundub mulle. Pruut nägi välja erakordselt ilus, nagu säraküünal oma imeiluses valges kleidis ja sinise peapaelaga (see peal maksis väidetavalt rohkem kui kleit, aga see oli kuidagi väga katzilik element). Vastuvõtt oli samuti ilus. Pakuti (üllatavalt maitsvat) kartulisalatit ja eesti musta leiba (igale Eestist tulijale oli antud ülesanne võtta kaasa 5-10 pätsi leiba), Mannu jälle laulis ning vastuvõtu lõpul visaks Katz pruudikimpu, mis Andreal õnnestus kinni püüda kolmandal katsel. Enne seda kukus see kimp kaks korda mütaki maha ning inimesed hüppasid kahte lahku. Andul õnnestus see telefoniga lindile võtta ning Keiul oli pikalt seletamist, et miks ta otse tema suunas lendavat kimpu kinni ei püüdnud.

Õhtusöök toimus uuesti Murgis, meie hotelli lähedal restoranis, mille varendalt avanes jälle täiesti rabav vaade. Ma arvan, et ilusamat kohta pulmaks pole lihtsalt võimalik leida. Mis mind selle õhtusöögi juures üllatas (ja mis kindlasti polnud ühele keskmisele šveitsi pulmale tüüpiline) oli see, et üsna kiiresti läks selliseks tantsuks, millesarnast ma pole ammu näinud. Kõik tantsisid, mitte keegi ei istunud. Üks Katzi kolleeg oli talle öelnud, et midagi sellist ei tuleks tavaliselt kõne allagi, aga nüüd tuleb Katz, võtab kaasa paar eestlast ning šveitslased peavad seepeale näitama, et nemad oskavad ka ja isegi paremini. Kokkuvõttes olen ma väga rahul, et ma ikkagi selle üle-maailma-lendamise ette võtsin. Nüüd ma olen kaks päeva järjest ärganud kell 3 öösel, aga ongi hea rahulik kirjutada.

Riin