Siimutite sissekanne

Ameerika trip hakkab lõppema. Riin & Peep palusid blogisse kirjutada, aga kui annet kirjutamiseks ei ole, tuleb vaimu oodata. Ja vaim tuli Chicago lennujaamas!

Näha "Chicagot" Chicagos! Great! Külastasime Ford Center/Oriental Theater buildingut, et seda Broadway etendust näha. Selle maja inerjöör oli nii vapustav, et sisse astudes tuli woh-woh iseesnesest üle huulte. Ja muidugi Broadway lavastus "Chicago". Etendus, mis saanud 6 Tony auhinda, Grammy jt. erinevaid auhindu erinevates kategooriates (muusika, lavastus, heli, seaded, osatätjad mitmetes erinevates rollides). Broadway tase on nii kõrge, et võib vaid ette kujutada, kui palju trenni nad teevad, et sellise professionaalsuseni jõuda. Roxie soolot tuli lihtsalt vaadata hinge kinni pidades, sest tal oli seal sillas poos, kus ta püsis nii mitu sekundit, et kohe-kohe kukub selili, aga ei! Missugune keha valitsemine, ei mingit ebakindlat liigutust, kõikumist ja selle juures veel laulda-laulda. Lihtsalt vapustav! Great ütleks kohalik!

Lisaks mõned märksõnad neile, kes kavatsevad Floridat ja Miamit külastada. Miami - kohalik ütleb selle kohta "extreemly urbanised area". Aga leidke aega Key Westi päikeseloojangu jaoks, kaduge Everglades loodusparki tundideks, seigelge Palm Beachil (South, North) kui muidugi parkimiskoha leiate, sõitke Kennedy Space Centerisse (seal oli alusel shuttle valmis stardiks, mis küll oli edasi lükatud). See Miami urbaniseerumine on muidugi kole. Kohe kahju- selline müra kogu aega ümberringi - autod, konditsioneerid,lärm,muusika. Kiirteede võrgustik mööda Palm Beachi koosneb 3 paralleelselt kulgevast teest, millest üks on Ocean Drive, teadagi, mille ääres see kulgeb, teine U.S.Highway, Ameerika tee nr.1, ise nad kutsuvad seda Overseas Highway ja kolmas keset soid,hästi kiire ja teetolli maksudega Turnpike. Nii nad siis kulgevad ööd-päevad läbi seal Ameerikas mööda teid, me sõitsime mööda neid üle 900 miili ja siinkohal tänusõnad abimees Tom-Tomile, kes võttis küll üle minu kui kaardilugeja ülesanded, kuid keda Raulil ei õnnestunudki närvi ajada ja kes talle alati rahulikult vastas, mis iganes liigutuse Raul tegi.

Goodbye America, suurimad tänud muidugi Riinule & Peebule öömaja ja vapustava programmi eest Chicagos. Ja muidugi sügavad vabandused, et teie freudilikku chicago-feelingusse italiaanolikku lärmi tõime, mille eest ma pidevalt Peebult pragada sain.

We love you,

Merike & Raul